Kui aeg esitas väljakutse, valis Eesti juhtkond hoopis järeleandmiste tee. 28. septembril 1939 kirjutasid välisminister Selter ja Molotov Eesti- NSV Liidu vastastikuse abistamise paktile alla. See nägi ette 25000 mehe ja hulga sõjatehnika toomist Eestisse. Eesti kaitseväes oli samal ajal 16500 meest. Lepingu kehtivusajaks oli 10 aastat, see muutis Eesti Nõukogude Liidust sõltuvaks riigiks. Peagi sõlmiti samasugused lepingud Läti ja Leeduga. „BAASIDEAJASTU“ Punaarmee osad hakkasid Eestisse saabuma 18. oktoobril. Hulk töötuid said tööd baaside ehitamisel, ettevõtted said NSV Liidult tellimusi, idast hangiti tarbekaupu. Siiski oli astutud samm, mis murendas rahva usalduse oma juhtide vastu. K. Eenpalu valitsus oli sunnitud avaliku arvamuse rahustamiseks tagasi astuma ja selle asemele moodustati senisest laiapõhjalisem Jüri Uluotsa (1890-1945) valitsus. Uus valitsus andis ähmaseid lubadusi
maade abi). Septembri keskpaigas andis Hitler käsu dessant edasi lükata. See oli Saksamaa esimene suur tagasilöök Teises maailmasõjas. 8. Baaside ajastu tänu Poola allveelaeva Orzeli põgenemisele süüdistati Eestit neutraliteedi rikkumises ja see andis võimaluse ultimaatumiks. 24.september 1939. a. esitati ultimaatum Eesti välisminister Selterile ja Eesti oli sunnitud lubama Venemaal baaside loomist oma territooriumile, sellega algas baasideajastu. 9. Orzeli juhtum Orzel oli Poola allveelaev. Põgenes Tallinna. Eestlased panid paar meest laeva valvama, kuid laev põgenes Rootsi. Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises ja Venemaa esitas Eestile ultimaatumi (baasid). 10. Mannerheim'i liin Karjala kannusele rajatud Soome kaitseliin. 11. Barbarossa plaan Hitleri kinnitatud välksõjaplaan NSV Liidu vastu. Plaani kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee kohe sõja algul sisse piirama ning
Baasideajastu Eestis 1939-1940: 1939 septembri teisel poolel NSVL MRP-d ellu viima ka Balti riikides. Eestile esitati 24.septembril nõue sõlmida vastastikuseabistamise pakt ning luua Eestisse NSVL sõjaväebaasid, tagamaks Eesti julgeolekut alanud Teises maailmasõjas. Keeldumise korral ähvardati sõjaga. 28.septembril 1939 sõlmiti Eesti ja NSV Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt (nn baaside leping), millega Eesti loovutas Lääne-Eestis ja saartel maid nõukogude sõjaväebaaside loomiseks (25 tuhat punaarmeelast). Mõlemad riigid lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud liitudest ning anda sõjalist abi kallaletungi korral. Kasvasid majandusraskused. Vähenesid kontaktid lääneriikidega. Tihenes koostöö Läti ja Leeduga. Tihenesid Eesti välispoliitilised kontaktid Moskvaga. Eesti okupeerimine ja annekteerimine 1940 14.juunil 1940 alustasid NSVL väed agressiooni Eesti vastu: blokeeriti sadamad, seati lahinguvalmis baasides asuvad väed ning too...
1) Iseseisvuse kaotamine 23.aug. 1939 MRP- Saksamaa ja NSVLi vahel, vastastikuse abistamise leping. Lisatud oli salaprotokoll, kus jagati omavahel Euroopa, selle tulemusena sattus Eesti NSVLi mõjusfääri ja oli hiljem NSVLI poolt okupeeritud. Baasideajastu- septembris nõudis Moskva Eestilt vastastikuse abistamise pakti, mille tulemusena loodi punaarmee baasid Eestis. Umsiedlung 1939. aastal kutsus Hitler Ida-Euroopas elavaid sakslasi Saksamaale tagasi, mille tulemusena lahkus Eestist enamus baltisakslaseid. Ultimaatum- esitati Baltimaadele NSVLi poolt, mille kohaselt nõuti täiendavate osade lubamist maale ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamist. Eesti nõustus ultimaatumiga 16. juunil 1940, mida peetakse ka Eesti okupeerimiseks. 21
Riigikogu saadeti suvepuhkusele. Vaikivaks ajastuks nimetataksi perioodi, kui Riigikogu enam kokku ei kutsutud. 28. septembrul 1939 a. suruti Eesti peale (kasutades süüdistusi neutraliteedi rikkumises ja Eesti võimetuses ennast maailmasõja tingimustes kaitsta) nn.baaside lepingu. Leping sisaldas vastastikuse abistamise pakti, Eesti pidi loovutama oma territooriumi alasid NSVL sõjaväebaasidele ning sisse lubama 25 000 mehisele väekoondise. Eestis algas seega nn. baasideajastu, sel perioodil muutus Eesti piiratud isesisvusega riigiks. Juunipööre Eestis: 1939. aastal alagas II maailmasõda. Saksamaa oli okupeerinud Taani ja Norra ning tema välksõja tulemusena hakkasid Prantsuse väed taganema. Nähes Saksamaa edu läänes, hakkas ka NSVL oma vägedega lõplikult ellu viima MRP- d. 17. juuni 1940 a. okupeeris NSVL oma vägedega Eesti. See tähendas Eesti Vabariigi iseseisvuse lõppu. Analoogilised sündmused viidi ellu ka Lätis ja Leedus.
Ida-Euroopas. - Nõrgenesid koloniaalimpeeriumid (nt Prantsusmaa, Suurbritannia, Holland jt), mis võimaldas nende asumaadel alustada võitlust iseseisvuse eest. - Kujunes välja külm sõda USA juhitud demokraatlike lääneriikide ja Moskva juhitud kommunistliku Idabloki vahel. 3. Eesti Teise maailmasõja ajal: 3.1. Baasideajastu Eestis 1939-1940: 1939 septembri teisel poolel pärast Poola riigi likvideerimist ja jagamist asus NSVL MRP-d ellu viima ka Balti riikides. Eestile esitati 24.septembril nõue sõlmida vastastikuse abistamise pakt ning luua Eestisse NSVL sõjaväebaasid, tagamaks Eesti julgeolekut alanud Teises maailmasõjas. Keeldumise korral ähvardati sõjaga. Analoogsed nõuded esitati ka teistele Balti riikidele ning Soomele. 28.septembril 1939
annaabi.ee 
