vaeb tundmatut ja tuntut, õiget ja valet, veendumuste asemel on arvamused. Suhtlusstiililt kasutab kindlat suhtlusstiili. 6. Mida kujutab endast isikusisene suhtlemistasand? isikusisene suhtlemine avaldub sisekõnes, mille tulemusel kujunevad mina-pilt ja suhted teiste inimestega. 7. Loetle ja kirjelda, millised on inimeste baasemotsioonid. Baasemotsioonid on kaasasündinud ning on laias laastus kõigil inimestel ühesugused. Baasemotsioonideks on viha, rõõm, üllatus, kurb, hirm, vastikus. 8. Loetle, millised on inimeste kõrgema taseme emotsioonid. Kõrgema taseme emotsioonid ehk eneseteadlikud emotsioonid vajavad sündmuste jada, mida suudab identifitseerida ainult inimene ise. See, kuidas ja millest me mõtleme, saab nt uhkuse, häbi või süü esilekutsujaks. Eneseteadlikud emotsioonid hõlmavad kõigepealt standardite,
fakt, et isegi pimedana sündinud laste näole tekivad samasugused näoilmed nagu nägijatelgi nad kortsutavad kulme, kui midagi ei meeldi või siis naeratavad (Evans, 2002, 17, 19). Emotsioonid tekivad meis kõigis, nad mõjutavad meid ja meie elutegevust ning seetõttu on emotsioonide uurimine olnud väga populaarne nii minevikus kui ka hetkeseisuga on tundmuste uurimine aktuaalne ja samamoodi ka tulevikus (autor). Põhi- ehk baasemotsioonid Baasemotsioonideks nimetas Paul Ekman emotsioonid, mida pole võimalik selgeks õppida, vaid need on inimese ajju kodeeritud, universaalsed ning on omased enamikule inimestele olenemata kultuurist. Nad haaravad inimese ootamatult paariks sekundiks oma võimusesse. Baasemotsioonide arvu osas on küll uurijad küll eriarvamusel, kui enamik neist märgiks põhiemotsioonideks järgmised tunded: rõõm, üllatus, kurbus, hirm, viha ja vastikus (Evans, 2002, 19). Põhiemotsioonid on seotud ajutegevusega
käivitab ja hoiab seda ülal või vastupidi 3) Tähelepanu suunamise funktsioon 4) Ekspressiivne/kommunikatiivne funktsioon 5) Mnestiline funktsioon 6) Empaatiline funktsioon Empaatia, selle häired, on oluline nähtus kurjategija isiksusepsühholoogias. Limbiline süsteem – ajupiirkondande ja –struktuuride ühendus, mis paikneb koorealuses talamuse ja hüpotalamuse piirkonnas. Võib eristada sünnipäraselt antud emotsionaalse käitumise mustreid, mis on ühtlasi baasemotsioonideks: paanika, raev, otsing/ootus/uudishimu, hirm. Suur osa agressiivsest käitumisest on FRUSTRATSIOONI TULEMUS. Agressiivsele reageerimisele viib frustratsioon enamasti siis, kui frustreeritud isik tajub takistusi seadnute või takistuseks osutunute käitumist enda suhtes SIHILIKULT pahatahtlikuna. AFEKT ehk tugeva hingelise erutuse seisund- lühiajaline, jõuline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik tundepuhang, mis enamasti ilmneb reaktsioonina teatud ärritajatele või mõjuritele.
Teooriad: James. Lange - emotsioonide tekkimisel: esmalt füsioloogiline seisund, siis psüühiline (nutan, siis muutun kurvaks). Nüüdseks ümber lükatud. Cannon. Brad - psüühiline ja füsioloogiline pool tekivad korraga talamuses. Scahter. Singer - "Emotsioonid kui sildid" - kui erutuse allikas on ebaselge, siis inimesel on kalduvus sellele ise nimetus anda. Emotsioonid ei sõltu kultuurist. Baasemotsioonideks on viha, rõõm, üllatus, kurb, hirm, vastikus. Emotsioonide väljendamine aitab inimpsüühikas tekkinud pinged välja lasta. 15. Frustratsioon ja kaitsemehhanismid. Frustratsioon on negatiivne pinge, mis tekib kindlate põhjuste tõttu. Näiteks, kui inimese jaoks oluline tegevus on takistatud, tekivad negatiivsed emotsioonid. Olukorda üritatakse lahendada, aga ebaõnnestumise korral tunduvad barjäärid ületamatud ja tekib frustratsioon. Levinumad
muul moel juhitud kehasisestes süsteemides Erinevad emotsioonid tekitavad osaliselt kuid mitte täielikult unikaalseid kehaliste muutuste mustreid. AUTONOOMNE NÄRVISÜSTEEM: sümpaatiline ja parasümpaatiline. Emotsioonid tekitavad näos, kehas ja hääles muutusi, mis on kultuurideüleselt äratuntavad – seega on nende üheks funktsiooniks emotsioone väljendada Väljenduste universaalsuse alusel loetakse vahel baasemotsioonideks rõõmu, üllatust, kurbust, viha, hirmu, vastikust ja põlgust Emotsiooni väljendused arenesid ilmselt tegevusalgetest, mis võimendusid evolutsiooni käigus tänu seisundite kommunikatsiooni kohastumuslikule väärtusele. 1. Mida väidab Yerkes-Dodson’i seadus? Too näide seaduse avaldumisest käitumises. Erutuse optimaalse taseme korral on tegevus kõige tulemuslikum. Kui inimene on erutunud (mõõdukalt) kui ka motiveeritud, siis on tema tegutsemised kõige efektiivsemad
annaabi.ee 
