Elektroonikatööstus Eestis ● Elektriseadmete tootmises on suurimaks ettevõtteks ABB AS(toodab põhiliselt elektrijaotusseadmeid ja voolugeneraatoreid) ● Teised suuremad ettevõtted: – Ensto Ensek AS (elektrijaotusseadmed ja juhtaparatuur) – AS Konesko (elektrimootorid ja -seadmed) – AS Draka Keila Cables (kaablid) Pildid Kasutatud allikad ● http://et.wikipedia.org/wiki/Elektroonikat% C3%B6%C3%B6stus ● http://www.estonianelectronics.eu/elektroonika toostus-eestis ● https://www.google.ee Tänan kuulamast!
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Eesti keemiatööstuse kujunemine ja seos majandusega Koostaja: Mikael Mahsudjan Klass: 11B Keemiatööstus • Keemiatööstus on tööstusharu, kus rakendatakse keemiatehnoloogiat. • Keemiatööstusel on tänapäeval väga suur tähtsus. Olulisemad toorained: • nafta, • maagaas, • põlevkivi, • väävel, • soolad. Keemiatööstus. Foto: www.manufacturing.net Eesti keemiatööstuse ajalugu • Mayeri keemiatehase asutamine aastal 1876. • Prooviõlivabriku käivitamine Kohtla-Järvel aastal 1921. • 1930-ndatel kujunes põlevkivitööstus kõige kiiremini arenevaks keemiatööstuse haruks. Aastatest 1930 kuni tänapäevani on Eesti keemiatööstus väga palju arenenud. Põlevkiviõlitehas. Foto: Eesti keemiatööstus •Tähtsaimad toorained puuduvad. •On väike, kuid tugeva ekspordio...
docstxt/.txt
tööstuse ja majanduse kohta * toiduainetööstuse täpsema mõiste * kuidas leida Poolas asuvate tööstuste kohta infot * Tymbarki ettevõttest, toodetest ning ajaloost Õppisin läbi töötama inglise keelset teksti Arendas mu powerpointi kasutamisoskust Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Poola http://tymbark.com/en,o-tymbarku,o_firmie.html http://www.largo.ee/largo/ http://et.wikipedia.org/wiki/Toiduainet %C3%B6%C3%B6stus http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/agr o/toidutst.html http://en.wikipedia.org/wiki/Tymbark_(company) http://naistekas.delfi.ee/archive/mahla-valmistamine- kodus-ja-tehases.d?id=23096629 http://books.google.ee/books? id=d8n0z3jKzcwC&pg=PA170&lpg=PA170&dq=tymbark +company&source=bl&ots=x6PkmlQ9Ic&sig=d1TIfqqRL wLKdIhPzydmdIlNhwU&hl=et&sa=X&ei=3p97U6vWOI- w7Ab954GwCA&sqi=2&redir_esc=y#v=onepage&q=tym bark%20company&f=false
org/wiki/Eesti_riik#Majandus http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_kliima http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/alusp_relj.html http://geoeducation.info/wp-content/uploads/2011/12/kollektsiooni_lisamaterjal.pdf http://www.estonica.org/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Vetev%C3%B5rk/ http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvastik http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_p%C3%B5llumajandus http://www.estonica.org/et/Majandus/Eesti_majandusest_%C3%BCldiselt/T %C3%B6%C3%B6tlev_t%C3%B6%C3%B6stus/ http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hjamaade_majandus#Majandussidemed_Eestiga http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kultuur https://www.google.ee/search? q=eesti+riik&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=gg_cUp3TOcSI7AbttoG4Aw&ved=0CAcQ_AU oAQ&biw=1366&bih=667#q=eesti+riigi+asukoht&tbm=isch&facrc=_&imgdii=_&imgrc=dIPcdJQ tUHRtrM%253A%3BRMjdtE6eEAPG4M%3Bhttp%253A%252F%252Fupload.wikimedia.org %252Fwikipedia%252Fcommons%252Fthumb%252F0%252F0c%252FEU_location_EST.png %252F300px-EU_location_EST
Sissejuhatus Autotootjad ning autodisainerid püüavad alatasa vähendada autode mõju keskkonnale. Üks võimalus on muuta autosid järjest kütusesäästlikemaks, sest kütusetarbimise vähenemisega muutub ka CO2 emissioon väiksemaks. Autoehituses on kasutuses mitmesuguseid metalle. Erinevate osade tootmiseks on välja kujunenud kindlad metallid. Materjali õigest valikust oleneb suurel määral nii detaili kui ka kogu masina kui service kvaliteet. Metall valitakse lähtudes masina otstarbest, detaili ülesandest, selle valmistamise viisist ning mitmest muust asjaolust. Paljud autotootjad üritavad muuta oma autosid keskkonnasõbralikemaks töötades välja väiksemaid ja kergemaid autosid või viies sisse mootorite kõrgtehnoloogilisi uuendusi. Autosid on võimalik kergemaks teha kasutades mootori ning kere ehitamisel kaasaegseid materjale, mis on kerged, tugevad ja vastupidavad. Kaasaegsed materjalid, nagu näiteks pl...
sõltuvad Saksamaa toodangust ja ekspordist. Pidevalt kiiresti arenev majandus ning suutlikus probleemidega toime tulla on Saksamaa eduvõtmeks majanduses. Samas hakkab Saksamaa majanuds alla jääma nagu näiteks Hiinale, sest paljud maavarad on juba otsakorral, millega konkureerida ning Saksamaa ei suuda konkureerida Hiinaga, kus on odav tööjõud. Kasutatud kirjandus 1. http://www.vm.ee/?q=node/11062 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa#T.C3.B6.C3.B6stus 3. ,,Maailma atlas 2005", Eesti Entsüklopeediakirjastus, Viies täientatud trükk, 2005 4. http://en.wikipedia.org/wiki/Tourism_in_Germany 5. http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_Human_Development_Index 6. Berlitz Reisijuht Saksamaa, 2007 7. EE 15 ,,Maailma maad", 2007 8. http://www.ki.ee/wordpress/wp-content/uploads/2011/09/Turismikonverentsi- ettekanne1.pdf
Kõrgema hinnaga positsioneerimine saab jätkusuutlik olla ainult reaalsete konkurentsieeliste toel. Seadusega on keelatud hinnakokkulepe, hinnadiktaat, dumping, hinnaregulatsiooni eiramine, tarbijat eksitav innainfo ja reklaam. Kasutatud allikad: · http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2404/7%20Toote%20hinna %20kujunemine.pdf · http://www.keemia.ee/et/keemiatoeoestusest · http://et.wikipedia.org/wiki/Tooraine · http://et.wikipedia.org/wiki/Keemiat%C3%B6%C3%B6stus · http://et.wikipedia.org/wiki/Keemiatehnoloogia · http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juku/keemiat/keemia.html · http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2404/7%20Toote%20hinna %20kujunemine.pdf · Kasutatud allikad · Nagle, T. T. Hogan, J. E. Hind: strateegia ja taktika. Kasumliku kasvu käsiraamat. Tallinn 2006. · Sepp, Jüri. Kaubandusturundus. Tartu, 1995. · Turunduse alused. Harjutused ja ülesanded
5. Chua, J. M. (2010) Is H&M's New Lower-Priced Clothing Encouraging Disposable Fashion? [WWW-materjal] http://www.ecouterre.com/is-h-m-new-lower-priced-clothing-encouraging- disposable-fashion/2/ (vaadatud: 13.03.2012) 6. Bjurling, L. E. (Rezissöör). (2004). Santa's workshop [Film]. Rootsi 7. Elklund, L. (Rezissöör). (2002) We shop, who pays? [Film]. Rootsi 8. Humana Estonia (2009) Tekstiilitööstus [WWW-materjal] http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/aid-4586/Tekstiilit%C3%B6%C3%B6stus (vaadatud: 04.03.2012) 9. Humana Estonia (2009) Kust need riided siis ikka tulevad? [WWW-materjal] http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-4494/Kust-need-riided-siis-ikkagi-tulevad- (vaadatud: 04.03.2012) 10. Sander, M. (2011) Kiirmood sunnib riideid järjest tihedamini ostma. Eesti Ekspress, 2011 11. Morris D., Freeland J., Hinchliffe S., Smith S. (2003) Changing environments. Milton Keynes: The Open University 12
annaabi.ee 
