2. Laeva ujuvus See on tasakaaluvõrrand. Kui W on suurem , siis laev suurendab süvist. Kui W on väiksem , siis laev vähendab süvist. Kui W = = , aga ei ole täidetud teine tingimus, siis laev momendiga m = WGZ = GZ teostab trimmi muutuse kuni keskmed G ja B on ühel vertikaalil. GZ on püstuvuse õlg. 2.3. Pindalad, mahud, momendid ja inertsimomendid 2.3.1.Veeliinitasandi elementide arvutus Veeliinitasandi pindala AWP (area of waterplane aegunud venekeelsetes õpikutes tähistati ka S, mis on nüüd IMO poolt määratud tähistama veealust välispindala) arvutatakse teoreetiliselt jooniselt või ordinaatide tabelist (offset table) saadud ordinaatide integreerimisel. Mida enam on ordinaate, seda täpsem on arvutus. Peamine põhjus, miks ei kasutatud suurt ordinaatide hulka, oli ületamatu arvutusmaht. Meie laevaehituse praktikas kasutati peamiselt pindalade integreerimisel trapetsvalemit e
Ruumide liigid võivad üle minna ühest teise. Näiteks esimese liigi ruum vee ära pumpamisel võib muutuda kolmanda liigi ruumiks. Näidis 4. Topeltpõhja vigastuse tõttu filtreerus vesi kaubatrümmi ja saavutas sügavuse tv = 0,8m. Trümmi pikkus lt = 30,0m ja laius bt = 22,0m. Trümmi täituvuse tegur µ = 0,6. Topeltpõhja kõrgus a = 1,5m. Laeva andmed enne avariid: Mass veeväljasurve = 19 200t Süvis miidlis Tm = 8,20m Veeliinitasandi pindala Awp = 2 850m2 Algmetatsentri kõrgus GM0 = 0,5m Arvutada püstuvuse muutus avariist. Lahendus: 1. Avarii vee maht trümmis = µ lt bt tv = 0,630220,8 = 317m3; tv 0,8 2. Avarii vee raskuskese kiilult ( KG ) t = a + = 1,5 + = 1,9m ; 2 2 317 3. Laeva süvise kasv T = = = 0,11m ;
süvissummaga oT= 1m. Võrdluseks koostada ka näites 5.2 toodud kolmnurkse praami metatsentri epüür süvissummaga oT = 1m . : laeva täidlustegurid Laeva veealuse osa kuju e ujuvuskuju iseloomustavad järgmised dimensioonita suurused , nn . täidlustegurid , mis ligikaudselt iseloomustavad kogu laeva. Nende tegurite abil hinnatakse laeva veetakistust , püstuvust jt. Meresõiduomadusi. Kasutatavamad tegiritd on -veeliinitasandi tegur Cwp laeva veeliiniga piiratud tasandiosa pindala Awp suhe ristküliku pindalasse, mille küljed on L ja B Cwp = Awp/L korda B Joonis 4.7.1 -keskkaaretasandi tegur Cm laeva põiklõike veealuseks jääva keskkaare kohal pindala Am suhe ristküliku pindalasse , mille küljed on B ja T Cm = Am / BkordaT Joonis 4.7.2 - Üldtäidlus e plokktegur Cb- laeva veealuse ruumala ehk mahulise veevälja- surve (tagurpidi kolmnurk) suhe risttahuks ruumalasse mille servad on L , B ja T. Cv=(tagurpidi kolmnurk / L korda B korda T Joon 4.7.3
6 download või vaata YouTubes videosi. Arvutist Ø System Requirements Minimum: 500 MHz protsessor, 96MB RAM, 16MB videokaart, Windows 2000/XP, Mouse, Keyboard, Internet Connection. Ø Recommended: 800 MHz protsessor, 128mb ram, 32mb + video kaart, Windows 2000/XP, Mouse, Keyboard, Internet Connection. Parimad Relvad 1. M4A1 2. Ak47 3. Desert Eagle 4. Benelli M3 super 90 5. MP5A3 6. AWP Mis on mängu põhimõte? · Mäng on maailmas 1 online põnevusmäng. Osaled uskumatult realistlikus sõjas, mis on metsikult populaarne meeskonna põhinev mäng. Täidad koos kaaslastega strateegilisi missioone. Saad valida kas oled T või CT.
roo1 1,025 t/m3 ballast minus -820,00 roo2 1,000 t/m3 Ballast 820,0 t last 450,0 t kulu 300,0 t lubatud T 6,70 m Sisesta andmed B2-B13 lahtritesse VASTUS Tm 6,60 m mahtVV 17596 m³ massVV 18035 t Awp 2387 T 0,184 m süvmuut lastimisel uus T 6,784 m uus 18485 t T 0,189 m süvmuut roo muutumisel uus T 6,973 m T -0,126 m süvmuut varude kulumisel uus T 6,847 m uus 18185 t T -0,344 m süvmuut ballasti väljapumpamisel uus T 6,504 m uus 17365 t T -0,196 m süviste vahe
6 Flat of keel Horisontaalne kiil Joon. 2. Laeva mõõtmed 1.3. Laeva täidlustegurid Laeva veealuse osa kuju e. ujuvuskuju iseloomustavad järgmised dimensioonita suurused, nn. täidlustegurid, mis ligikaudselt iseloo- mustavad laeva. Tegurite abil hinnatakse laeva veetakistust, püstuvust jt. meresõidu omadusi. Kasutatavamad tegurid on: veeliinitasandi tegur CWP veeliiniga piiratud tasandiosa pindala AWP suhe ristküliku pindalasse, mille küljed on L ja B : AWP CWP = ; LB keskkaaretasandi tegur CM laeva põiklõike allpool veeliini oleva osa pindala keskkaare kohal AM suhe ristküliku pindalasse, mille küljed on B ja T :
KG + mz ( KG )1 = z g1 = +m Uus metatsentri kõrgus (GM)1 on: (GM)1 = (KM)1 (KG)1 Kui last on väike, siis võib eeldada, et peale lastimist muutus ainult süvis ja püstuvus järgmiste valemite kohaselt: m m T = = AWP 100 TPC m T (GM ) = T + - z - GM +m 2 tonniühik 1cm süvise kohta . Peale teise osa arvutusi ilmuvad momendid lasti nihutamisest: my ja m(x -XF), mis kutsuvad esile vastavalt kreeni või trimmi muutuse. Uut kreeninurka ja trimmi arvutatakse valemitega: my + GM 1 = 57,3
ühesentimeetriseks trimmimuutuseks vajaliku momendi väärtus. D. Õppeaines käsitletud olulised võrrandid Püstuvuse põhivalem BM = I WP / DISV , kus IWP on ujuvuspinna teine inertsimoment Kastikujulise kere I WP = L × B 3 / 12 Laevakujulise kere I WP = L × B 3 / 18 Keskmise kaubalaeva BM = B 2 / 12,6T Mahukeskme aplikaat KB = T - 1 / 3( T / 2 + DISV / AWP ) L Mahukeskme abstsiss XB = 1 / DISV AS xdx , kus AS on jooksev kaarepind 0 või XB = MASX / DISV , kus MA SX on kaarepindade momentide summa ahtriperpendikulaari suhtes Metatsentri kõrgus KM = KB + BM Raskuskeskme aplikaat KG = M Z / , kus M Z on laeva ja lastikomponentide raskuskesete
annaabi.ee 
