Igas lülis on lisaks peatängule veel üks paar närvitänke. Meelelunditest on arenenud täppsilmad ja kompimis-, haistmis- ja maitsmismeel. Vedelikuga täidetud kehaõõs on sageli jaotunud vaheseinte ehk septide abil kambriteks. Vereringesüsteem on suletud, koosneb selgmisest ja kõhtmisest pikisoonest ja neid ühendavatest ringsoontest ning selles voolab sageli hemoglobiinirikas veri. Eesmised ringsooned on paksemate lihaseliste seintega ja talitlevad südametena. Erituselunditeks on avatoruneerud, mis asuvad kahes lülis, algavad ühes ja avanevad järgmises. Sooltoru on enamasti ruumikas ja sageli lisanäärmetega selle esimeses osas. Liitsugulised, sigimiselundid ainult mõnedes või spetsiaalsetes sugulülides. Areng otsene või läbi vastsestaadiumi. Jaotatakse kolme rühma. Klass: Hulkharjasussid. Enamasti mereloomad, keha katavad harjased. Osa nendest ussidest on ujuvad
Protonefriid: leekrakud e solenotsüüdid: • Protonefriid – Umbsete otsadega tuubulite süsteem. –Esineb lameussidel, mõnedel keriloomadel, mõnedel rõngussidel ja limustel. •Tuubulid ulatuvad üle terve keha –Väikseimad tuubulid lõppevad umbse leekrakuga –Beating of cilia moves water and solutes through flame cells –Wastes are secreted through pores called nephridopores •Need tuubulid eritavad lahjendatud vedelikke. Metanefriidid: •Ehk avatoruneerud •Nt rõngussidel –Igas lülis avatud otsaga metanefriidide paar –Contain a ciliated funnel called a nephrostome –Wastes pass through a coiled collecting tubule –Passed into bladder and then are secreted from nephridopores. •Metanefriidid koosnevad avatud otsaga tuubulitest, mis koguvad kehavedelikke tsöloomist ning toodavad lahjendatud uriini eritamiseks. Malpighi sooned: •Neermõigud •Putukatel ja teistel maismaalse eluviisiga lülijalgsetel
197. Täiskasvanud jõhvussidel puudub a) funktsioneeriv seedesüsteem -ÕIGE; b) ringeelundkond ; c) erituselundkond ; d) närvisüsteem ; e) hingamiselundkond . 198. Eestis laialt levinud jõhvuss Gordius aquaticus harilik jõhvuss(nimi) on veeputukate parasiit. 199. Isase jõhvussi saba a) on kaheharuline ; b) talitleb sugutina .MÕLEMAD ÕIGED 200. Rõngusside erituselunditeks on a) protonefriidid ehk umbtoruneerud . b) metanefriidid ehk avatoruneerud -ÕIGE 201. Rõngussidel on a) avatud vereringe, veri ringleb lahtiselt kehaõõnes; b) suletud vereringe, veri ringleb ainult soontes .-ÕIGE 202.Väheharjasusside veri a) on värvitu ; c) muutub õhu käes siniseks ; b) on punane ; d) sisaldab hemoglobiini .-ÕIGE 203. Enamusel hulkharjasussidel on eristatavad pea ja silmad a) õige ÕIGE ; b) vale . 204. Hulkharjasussidel on a) igal kehalülil iminapad ; b) igal kehalülil külgmised jätked, millele
197. Täiskasvanud jõhvussidel puudub a) funktsioneeriv seedesüsteem -ÕIGE; b) ringeelundkond ; c) erituselundkond ; d) närvisüsteem ; e) hingamiselundkond . 198. Eestis laialt levinud jõhvuss Gordius aquaticus harilik jõhvuss(nimi) on veeputukate parasiit. 199. Isase jõhvussi saba a) on kaheharuline ; b) talitleb sugutina .MÕLEMAD ÕIGED 200. Rõngusside erituselunditeks on a) protonefriidid ehk umbtoruneerud . b) metanefriidid ehk avatoruneerud -ÕIGE 201. Rõngussidel on a) avatud vereringe, veri ringleb lahtiselt kehaõõnes; b) suletud vereringe, veri ringleb ainult soontes .-ÕIGE 202.Väheharjasusside veri a) on värvitu ; c) muutub õhu käes siniseks ; b) on punane ; d) sisaldab hemoglobiini .-ÕIGE 203. Enamusel hulkharjasussidel on eristatavad pea ja silmad a) õige ÕIGE ; b) vale . 204. Hulkharjasussidel on a) igal kehalülil iminapad ; b) igal kehalülil külgmised jätked, millele
Ülemselts: Kümnehaarmelised (10 kombitsat. Seepia, kalmaar.) Ülemselts: Kaheksahaarmelised (8 kombitsat. Kaheksajalad, paberlaevuke.) 5 HÕIMKOND RÕNGUSSID ehk anneliidid bilateraalsümmeetrilised lülistunud kehaga nahklihasmõik NS nöörredeltüüpi meeleelundid: täppsilmad, kompimis- haistmis ja maitsmismeel kehaõõs sageli kambriline vereringe suletud avatoruneerud KLASS HULKHARJASUSSID e polüheedid: Parapoodidel arvukalt harjaseid. Mereloomad. Harjasliimukas, liivatõlv, merihiir, punane süstlõpuslan. Bylgides sarsi, kuni 6 cm, harva ka Eesti rannavetes KLASS VÄHEHARJASUSSID e oligoheedid : Paraopoodid puuduvad, harjased vahetult kehaseinas. Peapiirkond nõrgalt eristunud. Kombitsaid ja palpe tavaliselt ei ole. Hermafrodiidid. Tuntakse ligi 2500 liiki. Magevee ja pinnasevormid, riimvee ja merevorme leidub vaid üksikuid
Seepia, kalmaar. 7.6.2.2. Ülemselts Kaheksahaarmelised Octopodiformes 8 kombitsat. Kaheksajalad, paberlaevuke. 8. Hõimkond rõngussid ehk Anneliidid (Annelida) Bilateraalsümmeetrilised, lülistunud kehaga ussitaolised loomad. Prostomium, pügiidium. Keha katab nahklihasmõik, kutiikula puudub. Närvisüsteem on nn nöörredeltüüpi, Meelelunditest on arenenud täppsilmad ja kompimis-, haistmis- ja maitsmismeel. Vereringesüsteem on suletud. Erituselunditeks on metanefriidid ehk avatoruneerud. Liitsugulised. Areng otsene või läbi vastsestaadiumi. 8.1. Klass Hulkharjasussid ehk Polüheedid (Polychaeta) Parapoodidel arvukalt harjaseid. Mereloomad. Harjasliimukas, liivatõlv, merihiir, punane süstlõpuslan. 8.2. Klass Väheharjasussid ehk Oligoheedid (Oligochaeta) Paraopoodid puuduvad, harjased vahetult kehaseinas. Peapiirkond nõrgalt eristunud. Kombitsaid ja palpe tavaliselt ei ole. Hermafrodiidid. Tuntakse ligi 2500 liiki. Magevee ja pinnasevormid, riimvee ja merevorme
Meelelunditest on arenenud täppsilmad ja kompimis-, haistmis- ja maitsmismeel. Vedelikuga täidetud kehaõõs on sageli jaotunud vaheseinte ehk septide abil kambriteks. Vereringesüsteem on suletud, koosneb selgmisest ja kõhtmisest pikisoonest ja neid ühendavatest ringsoontest ning selles voolab sageli hemoglobiinirikas veri. Eesmised ringsooned on paksemate lihaseliste seintega ja talitlevad südametena. Erituselunditeks on metanefriidid ehk avatoruneerud, mis asuvad kahes lülis, algavad ühes ja avanevad järgmises. Sooltoru on enamasti ruumikas ja sageli lisanäärmetega selle esimeses osas. Liitsugulised, sigimiselundid ainult mõnedes või spetsiaalsetes sugulülides. Areng otsene või läbi vastsestaadiumi. Jaotatakse kolme rühma: Hulkharjasussid, vöösed ja ketasussid. 29. Enamasti meredes, ~8000 liiki. Igal kerelülil kummalgi pool jäsend, ülemise ja alumise sagaraga, igal sagaral kimp harjaseid. Peas järked, silmad jm meeleelundid
annaabi.ee 
