mäluga. 6. Geshtaltpsühholoogia Geshtaltistid tõestasid, et tajutu pole vastuvõetud informatsiooni koopia. Arvukate katsetega demonstreeriti, et inimesed hoomavad maailma juba valmis mudelite või skeemidena. Kõik tajutav peegeldub läbi inimese varasemate teadmiste ja kogemuste prisma. Et aga vältida õpilaste meelevaldset õppematerjali interpreteerimist, tuleks õpilasi aidata tõlgendamisel. Sealhulgas avastuslikule õppimisele saab aidata kaasa soodsate välistingimuste loomisega. 7. Metakognitsioon Metakognitsioon on inimese mõtlemine oma tunnetustegevuse, sealhulgas informatsiooni töötlemise üle. Väga tähtsad on enesele esitatud küsimused: 1. Mida tean? 2. Kuidas suunata õppimist edasi? Metakognitsioon mõjutab ka tunnetamis- ja õppimisprotsesse. Uurimused on ka
enese vigadest õpitakse tihti enam, kui teiste vigadest. (Krull, 2000) Avastuslik õppimine Bruner leiab, et teadvustatud õppimine ei ole võimalik muul moel, kui vaid avastusprotsessina. Seega on tema arvates kõige parem viis koolis õppida nõnda, et püstitatakse hüpoteese ning kontrollitakse nende hüpoteesie paikapidavust. Sellise õppimise eduka toimimise jaoks oleks vaja, et õpetaja aitaks õpilaste avastuslikule tegevusele kaasa, luues uurimusliku huvi tekkimiseks parimad tingimused ning toetada õpilaste uurimuslikku tegevust, kindlustades õpilastele endapoolse tagasiside. (Krull, 2000) Rollimängud ja simulatsioonid Bruner leiab, et rollimängud ja simulatsioonid on head viisid avastusliku ja uurimusliku õppe läbiviimiseks. Nõnda saaks modelleerida nii väljamõeldud kui ka reaalseid tegevusi. (Krull, 2000) Nõnda võiks geograafias otsida lahendust probleemile, mida teha pärast seda, kui
Nad näitasid veenvalt, et tunnetades ümbritsevat maailma, interpreteerivad inimesed seda varasemate kujutluste põhjal. Tajutu pole vastuvõetud informatsiooni koopia. Ka probleemide lahendamine eeldab situatsiooni nägemist sobivate seoste valguses. See sünnib enamasti ootamatu avastuse ehk ahha-efektina. Gestaltistid näitasid, et luues soodsad välised olud, saab õppimist avastuslikul teel kiirendada. Avastuslikule õppele saab kaasa aidata situatsiooni tuntuseastme reguleerimisega. 4. Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus. Assotsiatiivsed teooriad õppimise ja mälu käsitlemisel toetuvad asjaolule, et meelespidamine ja hilisem meenutamine sõltub õpitava ja varem õpitu vahelise assotsiatiivse seose iseloomust ning tugevusest. Tavaliselt kinnitavad seda teooriat uurimused mehhaanilise õppimise ilmingutest. Konstruktivistlikud teooriad ei piirdu
3) ja keskkoolis muutub valdavaks verbaalne ehk sümboolne mõtlemine. 13. Millist õppimisviisi/meetodit peab J. Bruner kõige tõhusamaks? Bruneri veendumuse kohaselt on teadvustatud õppimine võimalik vaid avastusprotsessina, mida ajendab uurimuslik uudishimu. Seetõttu peaks õppimine koolis toimuma valdavalt hüpoteeside püstitamise ja nende kontrollimisena. Et selline õppimine toimuks edukamalt, tuleks õpetajatel kaasa aidata õpilaste avastuslikule tegevusele: luua tingimused uurimusliku huvi tekkimiseks ning toetada õpilaste vastavasuunalist tegevust neile sobivate käsitlusviiside ja vahendite soovitamisega. Õppemeetodid 1. Milliseks kolmeks rühmaks saab jaotada uue materjali õppimise meetodid õpetaja-kesksuse ja õpilasekesksuse skaalal? 1) Õpetajakeskseks õpetamisviisiks saab nimetada kõiki viise, kus õpetaja on õppeprotsessis aktiivseks osapooleks. Esmalt kuuluvad
seda varasemate kujutluste põhjal. Tajutu pole vastuvõetud informatsiooni koopia. Sõltuvalt aktiveeruvast taustsüsteemist võivad ühe ja sama nähtusega kokkupuutuvad inimesed näha seda täiesti erinevalt. Ka probleemide lahendamine eeldab situatsiooni nägemist sobivate seoste valguses. See sünnib enamasti ootamatu avastuse ehk ahha-efektina. Geštaltistid näitasid, et luues soodsad välised olud, saab õppimist avastuslikul teel kiirendada. Avastuslikule õppele saab kaasa aidata situatsiooni tuntuseastme reguleerimisega. Õppimise mõistmisel on kesksel kohal arusaamine mälust ja selle talitlusest. Traditsiooniliselt käsitletakse mälu kas assotsiatiivsete või konstruktivistlike mudelite valguses. Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus. Assotsiatiivsed teooriad õppimise ja mälu käsitlemisel toetuvad
annaabi.ee 
