Keskmise riigi perioodil, mis saavutas oma kõrgaja vaarao Amenemhet III võimuperioodil. Teisel vaheperioodil valitsesid Egiptuse põhjaosa 4 hüksoslased (semiidid-asiaadid), kes rändasid Niiluse deltasse 18. sajandil e.m.a ning haarasid võimu umbes aastal 1630 e.m.a. Hüksoslased rajasid deltasse uue pealinna Avarise ning valitsesid suuremat osa Egiptusest XV dünastiana (16301521 e.m.a). Võõramaalased ajas riigist välja Ülem- Egiptuse vaarao Ahmose I, kes asutas XVIII dünastia ja viis pealinna Memphisest üle Teebasse. Uue riigi perioodil (u 15501070 e.m.a) saavutas Egiptuse territoriaalne laienemine oma haripunkti, ulatudes lõunas (Nuubias) Niiluse neljanda kärestikuni (tänapäeval Sudaani põhjaosa) ja põhjas Süüriani.
kultuuritavad üle. Ülem-Egiptuses valitsesid jätkuvalt Teeba kuningad (17. dünastia), ehkki pole välistatud, et mõneks ajaks langes ka Ülem-Egiptus võõramaalaste ülemvõimu alla. Perioodi lõpul alustasid Teeba valitsejad rünnakuid hüksoslaste vastu. 17. dünastia viimane valitseja Kamaris ründas Avarist, suutmata seda siiski vallutada. Uus riik 1550-1069 U 1550 1540 vallutas Ahmosis I (1550 1525; Kamosise vend, keda loetakse 18. dünastia rajajaks) Avarise, tõrjus hüksoslased Egiptusest välja ja taastas riigi ühtsuse. Hüksoslasi jälitades tungis Ahmosis Palestiinasse, algatades nii Egiptuse edasitungi Aasia suunas. Sõjaretkega Nuubiasse taastas ta Egiptuse ülemvõimu kuni teise kärestikuni. Thutmosis I (1506 1493) laiendas ülemvõimu Nuubias kuni neljanda kärestikuni ja tegi eduka retke Süüriasse, püstitades võidusamba Karhemisi linna juures Eufrati kaldal. Riigi pealinna viis ta tagasi Memphisesse, Teebast aga kujundas suure-
dünastia kokku 6 kuningat), kelle pealinnaks sai Avaris Niiluse delta idaosas. Ülem-Egiptuses valitsesid jätkuvalt Teeba kuningad (17. dünastia). Perioodi lõpul alustasid Teeba valitsejad rünnakuid Hyksose vastu. 17. dünastia viimane valitseja Kamos ründas Avarist, suutmata seda siiski vallutada. Uus Riik (18. 20. dünastia) u 1550 1069 U 1550 1540 vallutas Amos (1552 1527; Kamosise vend, keda loetakse 18. dünastia rajajaks) Avarise, tõrjus Hyksose Aasiasse ja taastas Egiptuse ühtsuse. Hyksost jälitades tungis Amos ka Palestiinasse, algatades nii Egiptuse agressiooni Aasia suunas. Sõjaretkega Nuubiasse taastas ta Egiptuse ülemvõimu kuni II kärestikuni. Amenhotep (Amenophis) I (1527 1505) lasi esimese valitsejana end matta kaljuhauda Teeba läänekaldal, pannes nii aluse valitsejate matustele Kuningate orus. Thutmosis I (1507 1494) laiendas ülemvõimu Nuubias kuni V kärestikuni ja tegi
linnriikideks eesotsas losse valitsevate preesterkuningatega. Knossos oli linnade hulgas tõenäoliselt suurim, kuid kas sellega kaasnes võim teiste üle, pole teada. Samas pole kahtlust toonaste kreetalaste ulatuslikest väliskontaktides. Kreetalaste kohta leidub tõendeid nii Egiptusest kui ka Ugariti tekstides ja on peaaegu kindel, et 17. 16. sajandil Alam-Egiptust valitsenud hüksoslased kasutasid Kreeta kunstnike teeneid (sellele viitavad Kreeta-pärased freskod Avarise lähedalt). Eriti tihedad kontaktid kujunesid Kreeka ranniku ja Egeuse saartega. Üks markantsemaid tõendeid selle kohta on Minose tsivilisatsioonist tugevalt mõjutatud, või koguni kreetalaste rajatud, Akrotiri asula Thera (Santorini) saarel. Asula on üsna hästi säilinud, sest jäi saarel aset leidnud vulkaanipurske tõttu vulkaanilise tuha alla. Kas see katastroof leidis aset u. 1500. a., nagu pikka aega arvatud, või u. 1625. a
;1710-1560. Või 1710-1580, või Stadnikovi järgi 1730 1562, teine kord: 1730 1554.). Hüksoslased valitsesid kogu Egiptust mitu aastakümmet (arvatavasti juba umbes 1650.aasta paiku saavutas lõunapoolseim Egiptus iseseisvuse). Endiselt valitsesid nad ka maa-ala, kust nad alustasid oma vallutusi: Põhja Süüriat. Nad hoidsid oma käes ka Palestiinat, mis ühendas Süüriat Egiptusega. Vallutajad tegid oma pealinnaks Avarise, Egiptuse kirdepiiril asetseva linna. Siin oli ka hüksoslaste peajumala keskpühamu. Oma peajumalat samastasid nad Egiptuse jumala Sethiga. Põhjanomosed toetasid hüksoslasi vaenust Lõuna-Egiptuse vastu. Seepärast nimetati hilisemas traditsioonis hüksoslaste kuningate ajajärku mõnikord Põhja-Egiptuse kuningate riigi ajaks. ÜHETEISTKÜMNES LOENG Uus Riik (1580-1085/1562-1085). XVIII-XX dünastiad. Poliitika. Religioon. Kirjandus. XVIII d
annaabi.ee 
