saja aasta jooksul. Seal on kogunud erinevad esemed, igasugused joonised, fotod, filmid ja teised asjad minevikust kuni tänapäevani, eesti ja soome-ugri kultuuridest. Esimene mis oli väga huvitav oli muuseumi uus hoone. Muuseum on uus ja tehtud väga modernseks. Maja on väga suur sees oli väga hubane ja mõnus. Kõrguste vahe varieerub 2,4-15,3 meetrini aga pikkuseks on ta umbes 356 meetrit, ehk muuseum on just kui pikk teekond ühest avaramast otsast kitsamasse ossa nägu lennurada. Väljapanekud olid põnevad ning väga huvitavalt lahendatud. Eriti meeldis rahvariiete väljapanek ning alumise korruse Soome-Ugri näitus. Näitusel oli näidanud naiste ja meeste igapäevase tegemise, kuidas nad elasid, mida nad sõid ja millega tegelesid. Väga põnev oli vaadata nende riideid ja igasuguseid kaunistuseid, mida naised kandsid. Mulle meeldis kuidas oli näidanud nende
7. Helenel ja Hugol oli õigus Villule haridust anda, hoolimata sellest, et 19. saj polnud kohaseks endast alamatele seesuguseid võimalusi kinkida. Nad olid uuendustemeelsed saksid ja omast ajast ees ning sellepärast neid tihti ei mõistetudki. Helene ja Hugo uskusid võrdsusesse ja õiglusesse. 8. Villu jäi oma sünnikodu juurde Kukulinna, kuid ta ei saavutanud oma unistusi heast haridusest. Teose lõpus unistab ta endiselt kaugematest maadest ja avaramast maailmast, mis tema jaoks kättesaamatuks jäid. 9. Lause "Kui seda metsa ees ei oleks!..." räägib Villu soovist pürgida oma kodukohast kaugemale. Ta tundis end Kukulinna poolt ahistatuna, kuna siin oli ta kinni köidetud oma madala päritolu pärast. Villu soovis kaugeid maid näha ja õppida, kuid tal polnud selleks võimalusi. 10. Villu elu lõpul lasus ta hingel pime vari, täpselt nagu J. Liivilgi. Teose lõpul viitab
Niisugune sügav ühistunne ümbritseva maailmaruumiga on virgumiskogemuse lahutamatu osa. Läbi tarkuse silmade vaatamine tähendab mõistmist, et ei saa end eraldada ümbritsevatest inimestest ja maailmaruumist. Teistele haiget tehes tehakse haiget iseendale, teistele head tehes tehakse head iseendale. Lõpuks seisneb budistlik eetika minaülese tarkuse arendamises ja väljendamises igapäevaelus, mis tähendab oma piiratud isiklikest seisukohtadest kõrgemale tõusmist ning universaalsemast, avaramast ja vähem enesekesksest vaatenurgast lähtuvat käitumist. See tähendab oma kõrgema mina väljendamist. See tähendab tõelise olemuse ning kõigi inimeste ja universumi kui terviku huvide silmaspidamist. 2.5 Viis käitumisjuhist Et igapäevaelu saginas oskuslikult käituda, on vaja lihtsaid, kergesti meeldejäävaid juhiseid. Budismi kõige tavalisemad ja üldisemad eetilised suunised on viis käitumisjuhist. Need on
Bahtin - Venemaa autor. Keskne küsimus: kuidas on võimalik millestki aru saada. Loodusteadus - seotud kindla teadmisega, tõestatav- istina Vaimuteadus - seotud inimestest arusaamisega - pravda Me teame asju aga saame aru inimesest. Tähendust ei ole võimalik teksti analüüsides fikseerida, see sõltub ajast ja kohast. Tähenduse loomine on monoloog, aga kultuur on dialoogiline. Kirjandusteos on kommunikatsioon. Inimteadus koosneb märkidest, mis on pörit avaramast kultuurikontekstist. Sõna tähendus on sõna kasutajaga osteses seoses. Sõnadel on mälu, neil on ajalugu, need on olnud varasemas tähenduses. Iga tekst hakkab alles lugemise käigus tööle, toimub vestlus tekstiga. Kokkuleppe otsimine oma pagasis kuuluva ja tekstiga. Ühiskond soovib fikseerida tähendusi nii, et kõik sõnad tähendaksid ainult ühte asja - monoglossia. Tsetripetaaljõud - kesktõmbejõud, toimub keeles, tõmme kindla fikseeritud tähenduse suunas
teksti ja pildi vaheline integratsioon kaob. (Watkins 1995: 311). Nn pildiraamatus muutub illustratsioon lõpuks esmatähtsaks, ta hõlmab kogu leheruumi äärest ääreni. Põhiline informatsioon on esitatud visuaalselt, verbaalne osa vaid toetab ja suunab lugejat osaliselt. Leheserv lõikab illustratsiooni katki ja näib seda 12 vaid juhtumisi piiravat. Pilt mõjub nagu väljalõige avaramast, vastuvõtjat ümbritsevast maailmast. (Müürsepp 1996: 6). Nähtus, mis anglo-ameerika kultuuriruumis viis pildiraamatute üleproduktsioonini 1970ndatel ja 1980ndatel, jõudis Eestisse taasiseseisvumisajal: suurte rahvusvaheliste kirjastuste teke võimaldas trükkida ühele jooksvale pildipoognale erinevates keeltes teksti. See annab võimaluse hoida trükikulud väga madalal, kuid avab tee halbadele/toimetamata tõlgetele või läheb muganduste tõttu kaotsi algne mõte, sest