Juba selle tõttu jäi tsunami kõrgus rannikualadel enam kui 30 protsendi võrra väiksemaks, võrreldes näiteks kuue kilomeetri sügavuse mere all toimunud täpselt samasuguse maavärinaga. Kui niisuguse mastaabiga katastroofi puhul purustusjõud isegi pisut väheneb, kaasnevad tavaliselt märksa väiksemad kahjustused. Suhteliselt madala vee tõttu oli ka tsunami liikumiskiirus epitsentrist Jaapani ranniku poole ligi kaks korda väiksem tsunami tavalisest kiirusest avaookeanis. Kui sügavas meres tekkinud laine jõudnuks pärast tugevaimat tõuget Sendai lähistel randa juba kümne minutiga, siis seekord jäi aega reageerimiseks 20-25 minutit. Kogu õnnetus leidis aset keset tööpäeva, mil inimesed hädaolukorrale märksa adekvaatsemalt reageerivad. Kuna mõni minut kulus ka hoiatuse andmiseks, võis selline viivitus säästa tuhandeid elusid. Lõpuks oli suur osa avaookeani suunas leviva laine energiast suunatud kõige soodsamas suunas - üle
…………………. • Kloroplastid • Valdavalt planktilised (ei ole võimelised hoovustele ega lainetele vastupanu osutama.) • Enamik meres, vähesed magevees • 2-20 mikromeetrit Tuntuim haptofüütide selts – kokkoliidid, klass Prymnesiophyceae Kokkolitosfoor – moodustatud kokkoliitidest, asetsevad üksteise peal kokkosfääris. Kokkolitosfoorid moodustavad seltsid Coccolithales ja Isochrysidales. Levinumaid fütoplanktoneid, eriti avaookeanis. Äärmiselt levinud mikrofossiilidena. Esimesena vaatles Thomas Huxley. Koosnevad kaltsiumkarbonaadist mineraal kaltsiidi kujul. Peamine koostisaine kriidilasundites, nt Doveri valgetel kaljudel Väga keerulised struktuurid, moodustumine – keeruline rakuliste protsesside tulemus. Otstarve aga selgusetu. Hüpoteesid – kaitse zooplanktonite poolt ärasöömise või viiruste/bakterite nakkuse eest. Ka: ujuvusjõud, süsihappegaasi vabastamine fotosünteesi jaoks, kahjuliku UV-
Piki toiduahelat toimub pidev energia kadu. Taimed suudavad siduda ca 2% maale jõudvast päikeseenergiast. Hästi jäme reegel on, et igale järgmisele tasemele jõuab ainult 10% eelmise taseme energiast. Joonis 1. Toiduahelas valgusenergia liikumine Energia kasutamise efektiivsus maailmamere erinevates osades: Maailmamere osa Kasutegur Toiduahela pikkus Avaookeanis 10 % 5-6 Rannikualad 15 % 3-4 Upwellingu alad 20 % 2-3 1 Joonis 2. Toofilised tasemed 1) Avaookeanis (6 toofilist taset) 2) Rannikualal (4 troofilist taset) 3) Upwellingu alal (3 troofilist taset) Joonis 3. Produktiivsus maailmameres 2
Maailmameri jaguneb 3-5 ookeaniks: Vaikne, India, Atlandi, Põhja-Jäämeri ehk Arktiline ja Lõunaookean. Maailmamere keskmine sügavus on 3711m, keskmine soolsus 25 promilli, keskmine temperatuur pinnakihis 17,5 kraadi (27-29kraadi ekvaatori piirkonas, kuni 1,9 kraadi polaaraladel, 2-4kraadi süvavees). Maailmamere väiksemad osad on: mered, lahed ja väinad Meri suhteliselt ruur maailmamare osa, mis lõikub maismaasse või mida avaookeanis eraldavad saared. Vahemeri jaotub ise mitmeks mereks. Pindalalt võivad mered olla väga erineva suurusega Filipiini meri 5 726 000 km2, Valgemeri 90 000km2. 1 Merede veereziim erineb ookeani vee omast maisamaa läheduse ja ookeanist eraldatuse tõttu. Maismaa mõju avaldub jõgede ja kliima kaudu. Eraldatus takistab veevahetust. Merede kliima on ookeaniga võrreldes mandrilisem. Veetemperatuuri kõikumised on suuremad kui ookeanis.
Esimesse kuulub vaid üks perekond ühe liigiga ja teisse kuulub kolm perekonda viie liigiga. Kammhailased on ühed primitiivsemad hailaadsed. Selle sugukonna esindajad eksisteerisid juba 150 miljonit aastat tagasi. Ogahailised (Squaliformes) Sellesse seltsi kuuluvad haid, kellel on kaks ogadega või ilma seljauime ja puudub pärakuuim. Nad esinevad külmades ja soojades piirkondades, ranna läheduses ja avaookeanis, pinnakihis ja süvavees (Pihu, 1979). Seltsi kuulub kolm sugukonda ogahailased (Squalidae), unihailased (Dalatiidae) ja tähishailaadsed (Echinorhinidae). Saaghailised (Pristiophoriformes) Sellesse seltsi kuulub üksainus sugukond saaghailased (Pristiophoridae). Sellesse sugukonda kuulub kaks perekonda nelja liigiga. Saaghailastel on rida iseärasusi nii väliskujus kui siseehituses. Neile
soojusvahetus ookeani ja atmosfääri vahel, Qsad sademetest põhjustatud soojuskaod ja Q jõed soojuse juurdevool jõgedest (viimased kaks liiget võib ookeani jaoks summaarselt tühiseks lugeda). Toodud avaldist nimetatakse ookeani pinna soojusbilansiks. Aastas langeb ookeani pinnale 3 10 20 kcal ehk 1.2 10 21 kJ päikesekiirgust. Sellest umbes 8% peegeldub tagasi atmosfääri, s.t. ookeani pinna peegeldusvõime ehk albeedo on A = 0.08 . Avaookeanis neeldub 1 cm kihis umbes 25%, 1 m kihis 60% ja 40 m kihis praktiliselt 100% päikesekiirgusest.Kuna peaaegu igal pool on ookeani pinnatemperatuur keskmiselt kõrgem kui atmosfääri temperatuur (keskmiselt 3ºC võrra), siis ookeani pinnaühiku poolt atmosfääri kiiratud soojuskiirgus on keskmiselt suurem kui atmosfääri vastukiirgus (pikalaineline kiirgus on võrdeline keha absoluutse temperatuuri neljanda astmega). Seega on Frad suunatud ookeanist
Ameerikas, Indoneesias, Lääne-Aafrikas) India ookeani põhja osas ja Brasiilias - kaladest toituvad linnud ei saa toitu, sest kalad lähevad koos hoovustega põhja poole. Kohalikele inimestele on aga linnusõnnik tähtis väärtus. Tulevad põuad. Merekeskkonnas võib primaarproduktsioon varieeruda mitme suuruse võrra (alates mõnest grammist kuni kilodeni 1m3 kohta). Kõige kõrgem primaarproduktsioon on mandrilava juures. Väga madal aga avaookeanis. Peale primaarproduktsiooni on meres ka sekundaarne produktsioon ehk zooplankton. Nendel on tihti kõrgem biomass, sest muundumine on kiire (rakud süüakse ära või surevad väga kiiresti). Primaarproduktsioon sõltub toitainete ja valguse kättesaadavusest, lisaks mängib rolli ka sügavus ja vee üleskerkimine. Biogeograafia Merekeskkond jaguneb kliima järgi: polaarala parasvööde troopiline piirkond
El nino Peruu ja Tsiili rannikul asset leidev loodusnähtus Paari aastase vahega tuleb rannikule soe vesi mitte külm vesi ja see viib toitained minema ja tekitab vihmi , mis on küll kõrbetele kasulik kuid võivad katastroofiliseks kasvada. Võib kuid kui ka aastaid Tegijapoiss 2010 kesta. ENSO suur atmosfääri ja ookeanide kompleks , millest El Nino on üks kesksemaid. La Nina on sellele vastasnähtus. Ekmani hoovus - Ekmani hoovuseks nimetatakse puhast triivhoovust avaookeanis, st sellist vee suuremastaabilist liikumist, mis tekib ainult tuule mõjul ja mille korral veepind jääb horisontaalseks. Üldiselt liigub veepind vaid tuule tõttu . Kui tuul puhub ühe suunas siis vesi liigub põhjapoolkeral ikka 45 kraadi paremale tuule suunast Coriolise jõud tõttu.Vesi jaotatakse kihtideks ja iga alumine kiht hõõrdejõu mõjul tirib endast alumise kaasa aga iga kiht on veidi paremale suunatud ja aeglasem. Kuni saja meetrini toimub selline porno
annaabi.ee 
