Avameri Avameri, mida nimetatakse ka ulgumereks, on mere või ookeani osa, mis jääb väljapoole rannikuvööndit ning kus veemasside väljakujunemises ja liikumises ei kajastu otseselt ranniku mõju. Juriidiliselt ookeani- ja merealad või mere kõik osad, mis jäävad riigi majandusvööndist, territoriaalmerest või sisevetest või saarestikuriigi saartevahelisest merest väljapoole. Avamerel rakendatakse avamerevabadust vastavalt ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) ja muude rahvusvahelise õiguse normide kohaselt. See loodi, sest oldi teadlikud, et maailmamere probleemid on omavahel tihedalt seotud ning neid tuleb käsitleda tervikuna ning ajendatuna soovist vastastikuse mõistmise ja koostöö vaimus lahendada kõik mereõiguse küsimused ning olles teadlikud konventsiooni ajaloolisest rollist rahu, õigluse ja progressi säilitamisel kõigi maailma rahvaste jaoks. Konventsiooniga reguleerimata küsimustes juhindutakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud n...
Kõik õigused mis ei kuulu rannariikidele, kuuluvad kõikidele teistele riikidele võrdselt kasutamiseks. Avameri - laevatatav veekogu, mis on avatud kõikidele riikidele. Pole ühegi riigi jurisdiktsiooni all. Näiteks ookean. Ükski riik ei saa mingis avamere osas kehtestada oma suveräänsust. Avamereks loetakse mere kõiki osi, mis jäävad väljapoole riigi majandusvööndist, territoriaalmerest või sisevetest või saarestikuriigi saartevahelisest merest. Avamerevabadus - Avameri on avatud nii ranniku- kui ka sisemaariikidele. See tagab nii ranniku- kui ka sisemaariikidele muu hulgas: meresõiduvabaduse, ülelennuvabaduse, kaablite ja torujuhtmete paigaldamise vabaduse, tehissaarte ja muude rahvusvahelise õiguse alusel lubatud rajatiste ehitamise vabaduse, kalapüügivabaduse. Avamerd kasutatakse rahumeelsetel eesmärkidel. *Avameri-Avamere osa ei tohi allutada oma suveräänsusele, igal rannariigil või maismaaga
saab lahenduse leidmiseks pöörduda üldprintsiipide poole. Õiguse üldprintsiibid võivad tuleneda: -‐ loomuõigusest (nt proportsionaalsus) -‐ juristide loogikast (nt lex specialis derogat legi generali) -‐ rahvusvahelisest õigusest (nt avamerevabadus) -‐ riigisisesest õigusest (nt pacta sunt servanda –lepingud on täitmiseks) Kohtuotsused Puudub ametlik pretsedendiõigus. Kohtuotsused on heaks tunnistuseks tavaõiguslike normide või õiguse üldprintsiipide olemasolu kohta. Kohtunikel on võimalik selgitada ja täpsustada kehtivat õigust või mõnikord
osapoolt 3st on juriidilised isiku ehk Rootsi kommertspank ja Eesti ettevõte) sest viimased pole nimest hoolimata rahvusvahelise õiguse allikas. ÕIGUSE ÜLDPRINTSIIBID: Võivad tuleneda: ❏ Loomuõigusest (st proportsionaalsus) ❏ Juristide loogikast (ntlex specialis derogat legi generali) ❏ Rahvusvahelisest õigusest (ntavamerevabadus) ❏ Riigisisesest õigusest (ntpacta sunt servanda- lepingud on täitmiseks kohustuslikud) KOHTUOTSUSED: Kohtuotsustel puudub ametlikult presedendi jõud. See tähendab, et rahvusvahelised kohtud on oma tegevustes vabad. Mõjukad tõendid tavaõiguse ja õiguse üldprintsiipide olemasolu kohta. Nii nagu seal kohtuotsuses tõestati (see, teine või kolmas) on tavaõigus.
Rannikuriigil on suveräänne õigus uurida ja kasutada mandrilava loodusvarasid. Avameri - laevatatav veekogu, mis on avatud kõikidele riikidele. Pole ühegi riigi jurisdiktsiooni all. Näiteks ookean. Ükski riik ei saa mingis avamere osas kehtestada oma suveräänsust. Avamereks loetakse mere kõiki osi, mis jäävad väljapoole riigi majandusvööndist, territoriaalmerest või sisevetest või saarestikuriigi saartevahelisest merest. Avamerevabadus - Avameri on avatud nii ranniku- kui ka sisemaariikidele. See tagab nii ranniku- kui ka sisemaariikidele muu hulgas: meresõiduvabaduse, ülelennuvabaduse, kaablite ja torujuhtmete paigaldamise vabaduse, tehissaarte ja muude rahvusvahelise õiguse alusel lubatud rajatiste ehitamise vabaduse, kalapüügivabaduse. Avamerd kasutatakse rahumeelsetel eesmärkidel. Rahumeelse läbisõidu õigus Kõikidel nii ranniku- kui ka sisemaariikide laevadel on õigus territoriaalmerest rahumeelselt
annaabi.ee 
