tuur, mis osutus kõikidele bändiliikmetele kurnavaks. Fletcher pidi viimase osa turneest kaasamängimisest keelduma, lisaks ilmnes Dave Gahani narkosõltuvus. Pärast turnee lõppu, aastal 1995, teatas Alan Wilder oma lahkumisest. Aastal 1996 võttis Dave Gahan heroiini üledoosi ja oli kaks minutit kliiniliselt surnud. Pärast seda läks ta taastusravile ning sealt naastes võttis ühendust Martin Gore'iga, et arutada bändi tuleviku üle. 1997 avaldatigi album "Ultra", mis debüteeris Suurbritannias esikohal. Seekord keelduti aga turneele minemast. Aasta hiljem lasti välja kogumik "The Singles 86>98" ja mindi neljakuulisele tuurile, mis algas Tartu lauluväljakult. Kolm aastat hiljem avaldati album "Exciter" ja külastati taaskord Eestit. Seekorda anti kontsert Tallinna lauluväljakul. 2004. aasta jõulude paiku teatas bändi ametlik koduleht depechemode.com, et bänd on otsutanud uuesti stuudiosse minna, et lindistada uus album koos
aja pärast asendus ta noore konservatooriumi õpilase, Slava Petchnikoviga, kellele Nõgisto andis hüüdnime SP Gulliver. See nimi on tal säilinud siiani. Sama probleem ilmnes aga ka trummariga, kuna Rull lahkus 1986. aastal bändist ning ta asendati kõigepealt Rein Joasoo ning seejärel endise In spe trummari, Arvo Urbiga. See hiline koosseis salvestas ühed viimased Ruja parimad palad nagu ,,Veerev kivi" ja paljud teised. 1987. aastal avaldatigi album ,,Kivi veereb".' Selle perioodi vältel hakkas Urmas Alender ise sõnu kirjutama. Mõned tema vokaali käigud olid nii võimsad, et hämmastasid isegi inimest, kes ei mõista eesti keelt. Kuid peagi kannatas Alender vähest aega hääleprobleemide käes ning ajutiselt asendati ta Indrek Pattega. Patte salvestas paar laulu Rujaga (näiteks ,,Meeste laul" ja ,,Mis teha?") ning kui Alender oli taas terve, jäi Patte mõneks ajaks bändi taustalauljaks ning mõnel korral ka juhtlauljaks.
Sihtasutuse Tallinna Lauluväljak projektijuht Kristel Kask oli abiks nii jõu kui nõuga jooksvates ja muudes küsimustes. 6. MEEDIA 2 nädalat enne ürituse toimumist saadeti info ürituse toimumise kohta ajakirjanikele. Äripäeva ajakirjanik Riina Kallas paigutas lühitutvustuse enne sündmuse toimumist online (Vt. Lisa 6). Rõhuasetus paigutati SA Tallinna Lastehaigla olemasolevatele meediasuhetele. Avalike suhete juht Tiina Eier saatis ajakirjanudsele pressiteate. Lugu avaldatigi Meditsiiniuudistes, (Vt. Lisa 7). Üritust oli palutud ülesse võtma ka Kanal 2 filmimees, Üllar Luup. Kutsutud oli Eesti Ekspress´i fotograaf Annika Haas. Igaks elujuhtumiks oli fotograaf ka palgatud. Kogu info toimunud ürituse kohta kodulehel www.puukeskus.ee. 7. EELARVE/FINANTSPLAAN Eelnavalt juba mainutuna, olid üritusega kaasnevad tegelikud kulutused enam-vähem kogu ettevõtmise organiseerimisaja küsimärgi all. Reaalsed
puudus seaduse jõud ja talupoegade majanduslik olukord oli endiselt kehv. Halb oli ka Eestimaa mõisnike majanduslik seis ning seeõttu otsustasid aadlikud eesotsas peamees Jakob Georg von Bergiga, et rüütelkond võiks vastu võtta talupoegade olukorda parandavad seadused, kui keskvalitsus aitab rajada aadlikele krediidikassa, millega saaks finantseerida agraarümberkorraldusi. Aleksander I nõustus selle ideega ja nõnda avaldatigi 1802. aasta suvel uus talurahvaregulatiiv, mis on tuntuks saanud nime "Iggaüks" alla; seda tänu teksti esimesele sõnale selle eestikeelses variandis. 4.1 1802. aasta ,,Iggaüks..." Regulatiiviga fikseeriti senised mõisakoormised, talupoegadele anti õigus omada vallasvara ning pärandada nende kasutuses olevat maad. Piirati talupoegade müüki ning asutati valla- ja kihelkonnakohtud. Eestimaa rüütelkond lõi spetsiaalse
Eesti poliitikud panid eelnõu heaks mängu kõik oma sidemed, samuti osutus väga mõjukaks Petrogradi eestlaste võimas ja hiilgavalt organiseeritud meeleavaldus 26. märtsil. Mitmekümne orkestri saatel, nii punaste kui sinimustvalgete lippude lehvides marssis läbi linna 40000 eestlast, sealhulgas 15000 sõjaväelast, kelle tahtekindlus ja hulk pealinlastele sügavat muljet avaldaksid. Märtsi lõpus avaldatigi Ajutise Valitsuse määrus Eesti kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. Eestlaste maa ühendati esmakordselt ajaloos üheks administratiivseks üksuseks, Eestimaa kubermanguks keskusega Tallinnas ja kubermangukomissari juhtimisel. Asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel ja vallandati hulk seda mitte valdavaid vene ametnikke. Kubermangukomissari juurde pidi valimiste teel moodustatama Ajutine Maanõukogu, mida baltisakslaste esinduskogu eekujul hakati nimetama Maapäevaks.
Siia toodi 1909 ka ladumismasinad. Eestis oli XX sajandi alguses 44 trükikoda (neist 14 Tallinnas ja 8 Tartus), 1910 oli neid 58 (16 Tln-s ja 12 Trt-s). Trükikodade asutamine seostus juba XIX sajandi lõpukümnendeil üha sagedamini ajalehtede väljaandmisega (Grenzstein, Hermann jt). Tsinkograafiatöökojad võimaldasid avaldada ka fotosid, kuid kuna fototehnoloogia oli veel algeline ja kallis, siis tehti seda harva. Et liikuvaid objekte pildistada polnud võimalik, avaldatigi esialgu asulate vaateid, ehitiste pilte või portreesid. Üldiselt olid eestlaste trükikojad sakslaste omadest halvemini sisustatud, kuna osteti vanu masinaid põhiliselt Saksamaalt uute jaoks ei jätkunud raha. Moodsa ja ajakohase trükikoja avas 1905 Tallinnas ajalehe Uus Aeg ja hiljem Päevalehe väljaandja Andres Pert. 1906 sai see trükikoda esimese rotatsioonimasina Eestis ja 1909 esimesed ladumismasinad. 1909 sai ka Postimees rotatsioonimasina, mis muutis ajalehe
annaabi.ee 
