tuleks endi kulusid korrektselt hallata ning teha aruandlust. 22 3. TEOSTUS JA LÕPETAMINE 3.1. Projekti käivitamise esmased tegevused E-poe loomise projekti teostusfaas algab oluliste projektijuhtimisega seotud tegevustega, mis annavad aluse projekti edukaks toimiseks. Esmaste projekti tegevuste alla kuuluvad: • projekti jaoks vajalike kompetentside väljaselgitamine; • projektimeeskonna komplekteerimine; • avakoosoleku korraldamine. Avakoosoleku korraldamise juures pannakse paika koosolekul osalejad ning koosolekute regulaarse toimumise vajadus. Lisaks määratakse täpne päevakord, toimumise koht ja aeg ning kehtestatakse rollid (vt Tabel 9). E-poe loomise projekti avakoosoleku liikmeteks on projekti-, finants- ja personalijuht, kes kuuluvad projektimeeskonda. Tabel 9. Avakoosoleku päevakord (Autorite koostatud) Päevakorra etapp Sisu 1
Edasiste töödega kinni sutuselevõtu- ja ülevaatusdokumentide 2. Töölistele antakse ülevaade tööobjek- kaetavad tarindid peavad olema valmis kehtivust. tist ja sellel valitsevatest oludest ning ning nende kohta peavad olema koos- kasutatavatest töömeetoditest. Töölis- tatud kaetud tööde aktid. Vastuvõtu- Avakoosoleku teemad tele selgitatakse tööetappide ja valmis ülevaatuse kohta koostatakse protokoll, – tööohutus tarindi kvaliteedinõudeid, kvaliteedi ta- millesse kantakse võimalikud vead ja – ehitusplatsi valmisolek, puudused, gamise meetmeid ning töömeetodeid, puudused. Vead ja puudused kõrvalda-
hiljem täielik ülevaade siseaudiitorite tegevusest auditi käigus, tuleb kõik kogutud dokumendid koondada audititoimikusse. Audititoimik koosneb 6st peatükist: 1. Eelinfo sisaldab kogu dokumentatsiooni, mis on kogutud enne auditeerimise algust (mille alusel toimub audit kas aastatööplaani alusel, juhi korraldusel, kellegi kaebusel vmt) 2. Auditi kavandamine kõik planeerimisega seotud dokumendid peavad siin olema (auditi kava, selgitav kiri, avakoosoleku materjalid, sisekontrolli eelhindamise tabeli veerud 1-4). 3. Tõendamine ja hindamine kõik dokumendid ja tõendid, mis saadakse sisekontrolli meetmete hindamisel rakendades auditi meetodeid. 4. Aruanded lõpparuande projekt, märkused ja vastulaused, kinnitatud lõpparuanne võimalusel soovituste ja tähtaegadega. 5. Kokkuvõte sisaldab lõplikult täidetud sisekontrolli eelhindamise tabelit (lisatud ka 5,
Kõik dokumendid nummerdatakse. Toimiku alguses peab olema nimekiri kõikidest toimiku dokumentidest sisulise viitega. Iga auditi toimik peab tavaliselt sisaldama kuute peatükki. 1. Eelinfo – koondatakse kõik materjalid, mis on kogutud enne auditeerimise algust, mille alusel audit sooritatakse (plaaniline audit, märgu või käskkirja alusel). 2. Auditi kavandamine – sisaldab kõiki auditi planeerimisega seotud dokumente (auditikava, märgukiri, avakoosoleku protokoll, koosolekul esitatud arvamused, kinnitatud eelhindamise tabel ehk tabel, mis on koostatud kuni nelja veeruni). 3. Tõendamine ja hindamine – sisaldab kõiki tõendusmaterjale, mis on kogutud või koostatud siseauditi käigus, rakendades valitud meetodeid, mille rakendamist tuleb kirjeldada. 4. Aruanded – sisaldab lõpparuande projekti, esitatud märkusi, kinnitatud lõpparuannet
käigus kogutud materjalid. Iga dokument peab olema allkirjastatud. Kõik dokumendid nummerdatakse. Iga auditi toimik peab sisaldama reeglina kuut peatükki: 1. Eelinfo siia koondatakse kõik materjalid, mis on kogutud enne auditeerimise algust (mille alusel audit sooritatakse, kas plaanilise auditi, märgukirja või käskkirja alusel); 2. Auditi kavandamine sisaldab kõiki auditi planeerimisega seotud dokumente (auditi kava, märgukiri, avakoosoleku protokoll, esitatud arvamused, kinnitatud eelhindamise tabel e sisekontrolli eelhindamise tabel kuni IV veeruni); 3. Tõendamine ja hindamine sisaldab kõiki tõendumaterjale, mis on kogutud või koostatud siseauditi käigus rakendades valitud meetodeid, mille rakendamist tuleb kirjeldada; 4. Aruanded sisaldab lõpparuande projekti, esitatud märkusi, kinnitatud lõpparuannet
koalitsiooni kodanlike parteidega, kuna viimased olevat soostunud sotsialistide esitatud tingimustega: kõigepealt Asutava Kogu valimiste väljakuulutamisega, 1917.a. kehtinud töökaitseseaduse taastamisega ja 8-tunnilise tööpäevaga. 20. novembril taaskogunes Maanõukogu ja 27. novembril valiti valitsuse uus koosseis. Ühtlasi otsustas Maanõukogu tegevuse lõpetada, jättes Eesti tuleviku Asutava Kogu hooleks. Kindlaks määrati ka Asutava Kogu valimistähtaeg (1.3. veebruar 1919) ja avakoosoleku päev (20. veebruar 1919). Kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni koondus kogu võimutäius Ajutise Valitsuse kätte, sest Maanõukogu 24. ja 27. novembri seadused tagasid valitsusele erakorralised volitused. Seega läks nii seadusandliku kui ka täidesaatva võimu teostamine valitsuse pädevusse ja Maanõukogu loobus valitsuse tegevuse järelevalvest. Valitsus kasutas saadud volitusi agaralt, andes seadusi ja seades ametisse erakorralise võimuga ametnikke, eeskätt maakonnakomissare.
koalitsiooni kodanlike parteidega, kuna viimased olevat soostunud sotsialistide esitatud tingimustega: kõigepealt Asutava Kogu valimiste väljakuulutamisega, 1917.a. kehtinud töökaitseseaduse taastamisega ja 8-tunnilise tööpäevaga. 20. novembril taaskogunes Maanõukogu ja 27. novembril valiti valitsuse uus koosseis. Ühtlasi otsustas Maanõukogu tegevuse lõpetada, jättes Eesti tuleviku Asutava Kogu hooleks. Kindlaks määrati ka Asutava Kogu valimistähtaeg (1.–3. veebruar 1919) ja avakoosoleku päev (20. veebruar 1919). Kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni koondus kogu võimutäius Ajutise Valitsuse kätte, sest Maanõukogu 24. ja 27. novembri seadused tagasid valitsusele erakorralised volitused. Seega läks nii seadusandliku kui ka täidesaatva võimu teostamine valitsuse pädevusse ja Maanõukogu loobus valitsuse tegevuse järelevalvest. Valitsus kasutas saadud volitusi agaralt, andes seadusi ja seades ametisse erakorralise võimuga ametnikke, eeskätt maakonnakomissare.
annaabi.ee 
