5. HARJUTUSÜLESANNE 5.1. KIRK, R., OTHMER, D. ENCYCLOPEDIA OF CHEMICAL TECHNOLOGY a) Kohaviit: TE 66/K48 Riiuli nr: 421, 422 b) Leia artikkel teemal "Electrically conductive polymers". c) Köide: 9 lk: 61 d) Esita elektrijuhtivate polümeeride (electrically conductive polymers) lühike definitsioon (võib olla inglise keeles): Electrically conductive polymers are composed of conjugated polymer chains with -electrons delocalized along the backbone. In the neutral, or undoped, form the polymers are either insulating or semiconducting. The polymers are converted to the electrically conductive, or doped, forms via oxidation or reduction which form delocalized charge carriers. The conductivity is electronic in nature and no current ion motion occurs in the solid state. 5.2. ENCYCLOPEDIA OF INORGANIC CHEMISTRY a) Kohaviit: TE 546/E54 Riiuli nr: 303 b) Millises köites ja lk käsitletakse vismut...
Soidla. o Seoses II ühiselamu lammutamisega kolisid raamatukogu sisetööosakonnad kuni uue maja valmimiseni 2009. aastal ajutistele pindadele Ehitajate tee 5 I korpuses ja Akadeemia tee 5 I ühiselamu keldrikorrusel. · 2008 o 30. jaanuaril sõlmis ülikool ehituslepingu Oma Ehitaja AS-iga raamatukogu uue hoone ehitamiseks o Alustati raamatukogu infokioski tarkvara loomist. Esimesena valmis avakogu teavikute topograafiline otsisüsteem (Avakogu juht) o Ülikooli muuseumi töö taaskäivitamiseks otsustas ülikooli juhtkond anda muuseumi raamatukogu alluvusse o Tehnikaülikooli 90. juubeli raames ilmusid bibliograafiaosakonna koostatud raamatud "TTÜ professorid läbi aegade" ja "Factum mente et manu. Tallinna Tehnikaülikooli ehitised 1918-2008" o Raamatukogu kauaaegse direktori Konrad Kikase 80. sünnipäevaks ilmus kogumik "Verba volant, scripta manent. Viis aastakümmet raamatukogunduse ja infoteaduse radadel".
2. Ajroud, H., Kaabi, S. Classes extraction from procedural programs. - Information Sciences, Feb, 2002, Vol. 140. Issue 3/4, p. 283. [On-line] EBSCO. Academic Search Premier (15.11.01). 3. Hoare, P. Academic libraries. - In. International Encyclopedia of Information and Library Science. London : Routlege, 1997, p. 2-4. nime/aasta viitamine: Maalt, M. 1996. Kantavad vöötkooditerminalid. - Arvutimaailm, nr 4, lk 78-79. Veinberg, A. 2000. Välisperioodika avakogu ja selle käsutamine. - Rmt: Aastaraamat 1999 / Eesti Akadeemiline Raamatukogu. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 111-117. Töö vormistamise järjekord 1. Sisesta tekst ilma igasuguste kujundusteta. Enter klahvi tohib vajutada ainult pealkirja või lõigu lõpus. 2. Muuda Normal Text parameetrid selliseks nagu sull vaja(Modify) või tee uus stiil (kirja stiil, suurus, joondamine, lõiguvahed, reavahe) 3. Märgi kogu tekst ja formeeri stiiliga 4
koosneb kahest põhiosast: andmetest artikli ja andmetest väljaande kohta, milles artikkel on avaldatud. a) artikkel kogumikus Artikli autor. Ilmumisaasta. Artikli pealkiri. Rmt: Väljaande pealkiri ja number. Koostaja või toimetaja (in + nimi). Ilmumiskoht: kirjastus, leheküljed. Kogumiku nime ette lisatakse lühend Rmt:, võõrkeelsel väljaandel vastavalt keelele, nt ingliskeelsetel In: (sees). Veinberg, A. (2000). Välisperioodika avakogu ja selle kasutamine. Rmt: Aastaraamat 1999. Eesti Akadeemiline Raamatukogu. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 11117. b) artikkel ajakirjas Artikli autor. Ilmumisaasta. Artikli pealkiri. Ajakirja või jätkväljaande nimetus. Väljaande number, artikli leheküljed. 20 Kukk, K. (1997). Arvuti kui haigus. Arvutimaailm, nr 3, lk 2425. c) artikkel ajalehes Artikli autor
positsioonile sulgudesse sisu avav lause: (J. Aaviku kõne Soome Emakeele Seltsis). Postimees, 16.09.2006, lk 2. c) artiklid kogumikus Artikli autor. (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Rmt: Väljaande pealkiri ja number. Koostaja või toimetaja. Ilmumiskoht: kirjastus, leheküljed. Kogumiku nime ette lisada lühend Rmt:, võõrkeelsel väljaandel In: (sees). 25 Veinberg, A. (2000). Välisperioodika avakogu ja selle kasutamine. Rmt: Aastaraamat 1999/ Eesti Akadeemiline Raamatukogu. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 11117. d) artiklid teatmeteostes Artikli nimetus. Teose nimetus. Köide. Ilmumiskoht, ilmumisaasta, lehekülg (-küljed). Eesti. Eesti entsüklopeedia. 2. kd. Tartu: Säde, 1934, lk 521671. Õigusaktid Akti nimetus. Vastuvõtmise aeg. Allikas, milles akt on ametlikult avaldatud. Perekonnaseadus. (1994). Riigi Teataja I. 75, 1326. Arhiivimaterjalid Säiliku nimetus
Samas võib lugeja ühel hetkel hakata mõtlema, et kus on luuletaja ise ja kust algab see maneer. Oluline on, et maneerid, mida kasutatakse täidetaks intensiivsusega, mis tähendab seda, et see emotsioon, mida poeet läbi elab, jõuab ka teksti. See pole lihtsalt kirjatöö, vaid seda iseloomustab ka kogemus. HASSO KRULL Debüüt varjunime Max Harnoon all 1986 aastal raamatuga ,,Mustvalge". See kannab endas samuti kui Hirve avakogu, prantsuse vaimu mõju. Ka seal on olulised märksõnad dekatents ja estetism. Samuti üksindus, surm, hääbumine, haigus. Dekatents tähendab seda, et nendes negatiivsetes protsessides nähakse ilu, esteetilisust. Selles kogus kasutab Krull samamoodi, aga väga teadlikult sümbolistliku või dekatentliku luule maneere ja poose. Seal kumab läbi tahtmine mängida oma poeedi positsiooniga ja elada sisse erinevatesse rollidesse. Sinna juurde lisanduvad ka keelelised konventsioonid.
annaabi.ee 
