Miks ei taha pime ennustaja Thereisias Oidipusele tõtt rääkida? Suur Foibos käskis välja öelda kõik, ja neil endi seast ruttu välja rookida häbi ja teotus mis nende linna hukka viib .Maalt välja tuleb tapja saata või tappa ta. Saabusid auväärsed raugad Teeba nõukogust ja jäid palvelauluga huultel lossi ette ootama kuningas Oidipust. Oidipus pani tapjale peale needuse ja ,et ühtki lahtist ust ei leiaks eal see mees ja auta ots ta autud päevad loeb. Ja kui kasvõi ta enda kolde kaaslaseks osutub ta kambreis siis Oidipuse enda peale see needus langeb. Pime ennustaja püüab säästa ennast ja Oidipust piinadest. Pime nõuab, et Oidious kindlalt jälgiks tema käsku. Nüüdsest peale on tal ennustaja poole keeldud pöörduda, selle maa enda roim on reostanud. Ta enda leiab tapjat otsides .Hirmsat pattu teeb Oidipus tahtmatult .Ta enda sooga rikub verd. Ta enda õnnetust ta oma silm ei näe. Enda hõimule nii
keeulisemaid alasid nt kullasepaks õpiti 7-10 aastaga. Selliaastatele järgnes meistritö sooritamine ja tsunftiliikmeks vastuvõtt. Tsunftimeister pidi olema kindlasti abielus. 10. Kuidas tsunftiseadus mõjutas käsitöölise elu ja tööd? Tööpäev algas päikesetõusuga ja kestis loojanguni. Päeva jooksul oli paar puhkepausi. Keskaja meister töötas oma kodus, tema t- ja eluruum oli üks ja seesama. 11. Millised olid nn autud ametid? Prostituudid, timukas, saunamehed, saunanaised, surnumatjad, hauakaevajad, rändtsirkuse tötajad. 12. Nimeta religioosseid ja etnilisi vähemusi euroopas. Juudid, pidalitõbised, kerjused,mustlased ja moslemid. Juudid olid ainukesed kes võisid teenida laenamiselt vaheltkasu ning saada sellega rikkaks. Liigkasuvõtmist peeti sel ajal ebaausaks tegevuseks.Pidalitõbiseid ehk leeprahaiged rahvas kartis. Neile rajati spetsiaalseid haigemaju
1929. aastal sai Marlene ootamatult rolli, mis tegi ta üleöö kuulsaks ja pani aluse tema femme fatale'i, saatusliku naise kuulsusele. Selleks oli ööklubi riivatu lauljanna Lola Lola osa Josef von Starnbergi filmis "Sinine ingel". Kohe pärast selle filmi lõpetamist läks Marlene koos Josef von Sternbergiga Hollywoodi, jättes maha oma abikaasa ja tütre. Dietrich saavutas tema käe all töötades maailmakuulsuse kuue filmiga: "Maroko" (1930), "Autud" (1931), "Sanghai ekspress" (1932), "Laulude laul" (1933), "Punane keisrinna" ja "Saatan on naine" (1935). Pärast töösuhte katkestamist Josef von Sternbergiga tõid Dietrichile edu niisugused filmid nagu "Iha" (1935), "Ingel" (1937) ja eelkõige vesternkomöödia "Destry ratsutab jälle" (1939). Marlene Dietrich sai 1937. aastal Ameerika kodakondsuse ja kritiseeris avalikult Saksamaal valitsevat natsionaalsotsialismi. Teise maailmasõja ajal esines ta
Rohkem pidasid naised tulutoovaid pudupoode, kus müüsid rõivaid, ehteid jms Naised olid ka kangrud, ehtesepad, rätsepad, aadrilaskjad, ämmaemandad, maalrid, siidikudujad Nad teenisid elatist ka töötades linnamajapidamistes, olles majapidajad, teenijad, pesupesijad või lapsehoidjad Naiste seas oli levinud ka õllemüümine Vanemad naised ja lesed tegelesid ka väikse tasu eest põetamisega Keskaja naised Autud ametid Linnas leidus ka neid inimesi, kellele linlase privileegid ei laienenud Need inimesed olid ilma jäetud kodanike abist ja toetusest Nende hulka arvati autute ametite pidajad Autuks ametiks oli nt timukas, keda kardeti ja põlati Timuka järglased ei saanud pidada ausat ametit või abielluda ausa neiuga Autuks ametiks oli ka prostituut Seda ametit pidasid enamasti äärmisesse viletsusse tõugatud naised Veel kuulusid autute ametite hulka saunamehed ja -naised,
Mittesakslaste vastuvõtmine keelati tsunftidesse, gildidesse (1375-1397, Riia. 14. sajandi lõpp). Kartus oli, et talupojad tuelvad linna, võtavad ära töökohad ja teevad tööd, milleks sobivad pole. Diskrimineerimise tagamaaks oli pigem õiguslik ja sotsiaalne, mitte rahvuslik jaotus. Ehted, rõivaesemed ja muudki asjad jagunesid samuti "saksa" ja "mittesaksa" esemeteks. Mittesakslaste alaväärsus tulenes nende talupojaseisusest ja peetud väheauväärsetest ametitest ja lausa autud ametid nagu timukas ja hoor. Lisaks etniline see ei saaks olla, sest "rahvus" polnud keskaja mõistes etniline kogukond, vaid esmajoones õiguslik kogukond. Rahvus kui etniline kogukond kujunes märksa hiljem välja. Mõistete päritolu ja kasutamine- Keskaegse Liivimaa elanikkond jagunes "Sakslasteks" (deutsch) ja "mittesakslasteks" (undeutsch). Sakslased olid staatuselt kõrgem ja arvuliselt vähemuses rühm. Mittesakslasteks nimetati 15.-16. sajandil
sõidukiirus suhteline mõiste. vahemaa summa. V Väär on ka püüe luua ohutust pideva ainult aeglase sõi- Orienteerivalt peab asulates kuiva kattega rõhtsa tee duga. See tekitab ajapikku õigustamatu endaga rahulole- korral minimaalne nähtavus meetrites võrduma km/h-tes mise tunde. Kui selline sõidukijuht satub kord tihedasse autud sõidukiiruse arvväärtusega. Maanteedel, kus kiiru- liiklusvoolu, milFe tempo sunnib teda kiiremini sõitma ja sed on suuremad, peaksid nende arvude suhted olema tegutsema, kui ta harjunud on, võib ta segadusse minna 1,5 . . . 2, s. o. nähtavuse korral 100 m on ohutu kurus ning juhtimiskindlus kaob. 50 km/h.
annaabi.ee 
