järjekorras näidates ära iga koormaga ja koormata teekonna etapid. IRU- ühendav rahvusvaheline organisatsioon, mille tegutsemise eesmärk on parandada ja täiustada rahvusvahelise maanteetranspordi toimimist ja autovedude sektorit maanteevedajaid ühendavate rahvuslike organisatsioonide huvides. Peamine ülesanne on järgida liikmesorganisatsioonide ühiselt vastu võetud tegevuspõhimõtteid, et parandada rahvusvahelist maanteeliiklust. IRU hõlmab tasuliste ning oma kulul korraldavat autovedudega tegelevaid organisatsioone ja ettevõtteid rahvusvahelisel tasandil. TIR-SÜSTEEM: kaupu võib vedada ainult nõutele vastavas veokis või haagises; riskid on veo ajal kaetud kehtiva tagatisega; kaubaga on kaasas rahvusvaheliselt tunnustatud tollidokument. TIR-MÄRKMIK- mis on võetud kasutusele lähteriigis ja mida kasutatakse tollidokumendina nii lähteriigis, transiidiriigis kui ka sihtriigis. TIR-märkmik on ainuke tollidokument kogu kaubaveo vältel ning see tõendab TIR-protseduuri
1435 mm - kõik muud Euroopa riigid. Erinevate rööpmelaiuste kasutamine on tõsiseks takistuseks raudteevedude arengul Euroopas. Arvestataval määral suurenevad raudteevedude kulud seoses vagunite telikute vahetusega piirijaamades või kauba ümberlaadimisega ühelt raudteevagunilt teisele. Sellega kaasneb ka täiendav ajakulu, mis koos veokuluga muudavad raudteeveod maanteevedudega võrreldes vähem konkurentsivõimelisemaks. Rahvusvaheliste autovedude litsents Rahvusvaheliste autovedudega tegelemiseks vajab Eesti ettevõtja litsentsi, mida väljastab Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeerium. Litsentsi taotlemiseks vajalikud toimingud ja nõuded määrab kindlaks Autoveoseadus. Registertonn Mahumõõt(!!!) merevedudel. 1 RT = 100 kuupjalga = 2,83 kuupmeetrit Rentaablus (kapitali tootlikkus) Rentaablus kujutab endast ettevõtte võimet saada seotud ressursside/varade abil aja jooksul juurde uusi ressursse/varasid
töötlusastmega, kaaluühiku suhtes väärtuslike toodete veod ning postiveod suurte vahemaade taha Kõige kürem transpordiviis, otsustavaks teguriks aeg, saadetiste mõõtmed tavaliselt piiratud. Kaupa veetakse reisilennukitel või spetsiaalsetel transpordilennukitel. 4. Raudtee - suurte massi- ja ühikukaubapartiide regulaarsed veod keskmise pikkusega ja pikkadel liinidel. Põhiosa tööstuslikest vedudest (Eestis põlevkivi- ja nafta/naftaproduktide veod. Võrreldes autovedudega, muutub raudteevedu Euroopas majanduslikult põhjendatuks alates veodistantsidest ca 450 km. Euroopa raudteedel on kasutusel 3 erinevat rööpmevahet, mis takistab muidugi riikidevaheliste vedude arengut (eelkõige lääne-ida suunal): Venemaa & SRÜ, Soome, Balti riigid: 1520 mm Hispaania, Portugal: 1676 mm Ülejäänud Euroopa: 1435 mm EL Komisjon on välja töötanud Trans-Euroopa transpordi võrgustiku arendusprojekti Euroopas
Enamasti kehtib põhimõte, et mida väiksem on toodetav lisaväärtus, seda lähemal peaks paiknema ettevõte koostööpartneritele või turgudele. Jaotuskeskus või ladu, kus tegeldakse toodete lõpliku koosta- misega vastavalt klientide erisoovidele, peab paiknema turu vahetus läheduses. 11 Kauba käitlemine 297 Kõik laod on seotud suuremal või vähemal määral autovedudega, teatud juhtudel vajatakse lisaks raudteeharu või lennuvälja lähedust. Osa ladusid peab paiknema sadama territooriumil. Kuna autotransport on väga mobiilne, pole üldjuhul vaja eriti arvestada teenusepakkuja autopargi asukohaga. Ka on maanteevedajad hajutatud üldjuhul suhteliselt ühtlaselt ja suudavad edukalt teenindada ka mitmekümne kilomeetri kaugusel asuvaid kliente.
Raudteel tehakse raskete ja mahukate kaubakoguste regulaarseid vedusid keskmistel ja pikkadel liinidel, samuti põhiosa tööstuslikest vedudest. Eestis veetakse raudteel peamiselt põlev- kivi, naftat ning naftaprodukte, puitu, kivisütt, teravilja ja väetisi. Võrreldes autovedudega muutub raudteevedu Euroopas majanduslikult põhjendatuks alates veodistantsist 450 km. Raudtee kaubavedu on kaupade vedamine veolepingu alusel rongiga (veduri ja vagunitega) raudtee infrastruktuuril. Raudteetranspordi tehnoloogiline protsess on veo- ja lastikäitlemisope- Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
annaabi.ee 
