kuumust kuni 60°C · Protoplast rakk, millelt on eemaldatud kest · Stäroplast osaliselt kahjustatud kestaga rakk · Periplasma - välismembraani ja rakumembraani vaheline ruum G(-) bakteritel. · Mesosoom rakumembraani sissesopistus · Inklusioonkeha sisaldis · Aerosoomid sigarikujuline põiekene bakteris, mille funktsioon on sarnane kala ujupõiele · Gaasivakuool aerosoomide kogum · Karboksüsoomid autotroofsetel bakteritel esinevad organellid, kuhu konsentreeritakse ribuloosdifosfaadi karboksülaas, mis on CO sidumisel võtmeensüümiks. · Magnetosoomid raku pikiteljel tsütoplasmas paiknevad ahelana magnetiidi terad · Tsüst bakteritel esinev puhkevorm, mis aitab üle elada halbu keskkonnatingimusi; tsüstiks muutub kogu rakk · tinglikeks patogeenideks e juhuseotijateks mikroorganismid, mis kuuluvad normaalsesse
y seostab inimesel enamlevinud bakterhaigustesse nakatumise viise nende vältimise võima- lustega; y hindab bakterite elutegevuse osa looduses ja inimtegevuses; y toob näiteid bakterite rakendusbioloogilistest valdkondadest. 12 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 3.1.2. 2. kursus Õppesisu Organismide energiavajadus, energia saamise viisid autotroofsetel ja heterotroofsetel orga- nismidel. Organismi üldine aine- ja energiavahetus. ATP universaalsus energia salvestamises ja ülekandes. Organismi varustamine energiaga glükoosi lagundamisel ning selle etappide glükolüüsi, tsitraaditsükli ja hingamisahela reaktsioonide toimumiseks vajalikud tingimused ja tulemused. Glükoosi aeroobne ja anaeroobne lagundamine. Käärimine kui anaeroobne glükolüüs, selle rakenduslik tähtsus. Glükoosi lagundamise universaalsus ja tulemuslikkus
Lihtsa membraaniga organellid olemas, nt Lihtsa membraaniga organellid puuduvad gaasivakuoolid, klorosoomid, karbosküsoomid Prokarüootidele omased lihtsad organellid: aerosoomid, klorosoomid, karboksüsoomid. Magnetosoomid, parasporaalkehad. Aerosoomid:Sigarikujulised põiekesed, fn on nagu kala ujupõiel. Valguline hürdofoobne membraan- vesi ei läbi aga gaasid läbivad. Plajukesi moodustavad gaasivakuoole ja enimlevindud veebakteritel ja tsüanobakteritel. Karboksüsoomid: Autotroofsetel bakteritel valgulise membraaniga hulknurksed strkt-d millesse kontsentreeritakse karboksülaas, mis on autotroofsel CO2 lagundamisel võtmeensüümiks. Klorosoomid: esinevad rohelistel bakteritel. Piklikud lamedad ühekihilise membraaniga põiekesed, kus koonduvad vagustkoondavad pigmendid. Paiknevad rakumembraani all. Võimaldavad fotosünteesida ka nõrgas valguses. Parasporaalkehad: valgulised protoksiinid, paiknevad endospoori kõrval. Toksilised putukate vastsetele- biotõrje
Bakteritel puuduvad eukarüootidele omased organellid: mitokondrid, Golgi kompleks, plastiidid, endoplasmaatiline retiikulum, tsentrioolid, mikrotuubulitest rakuskelett. Bakteritel on aga olemas selliseid organelle, mis eukarüootidel puuduvad. Näiteks on bakteritel valgulise membraaniga ümbritsetud sigarikujulised aerosoomid, mis paiknevad kogumitena- gaasivakuoolidena. Fotosünteesivatel rohebakteritel on klorosoomid, milles paikneb osa fotosünteesipigmentidest. Autotroofsetel bakteritel on kirjeldatud karboksüsoomid, mis sisaldavad ribuloosdifosfaadi karboksülaasi ja osalevad CO2 autotroofses sidumises. Neid organelle käsitletakse eraldi loengus. Eu- ja prokarüootsel rakul on ka erinevad ribosoomid. Prokarüootidele on 70S ribosoomid, eukarüootide tsütoplasmas on 80S ribosoomid, organellides (kloroplastides, mitokondrites) on aga prokarüootset tüüpi 70S ribosoomid. Organellides on ka oma genoom! See toetab eukarüootse raku tekke endosümbioosi teooriat. 57
Aerosoome (magnetosoome) (parasporaalkehasid) Karboksüsoomid on bakteri organellid, mis sisaldavad Calvini tsükli võtmeensüümi ribuloos-1,5-difosfaadi karboksülaasi agregeerunud molekule (reaktsioon näidatud punase noolega). Esinevad peamiselt obligaatselt autotroofsetel bakteritel. St neil bakteritel, kes orgaanilisi aineid ei omasta. ON hulknurksed valgulise membraaniga struktuurid. ( nt. nitrifitseerivad bakterid, tsüanobakterid, tiobatsillid.) Gaasipõiekesed ehk aerosoomid On sigarikujulised põiekesed, mille funktsioon on sarnane kala ujupõie omale. Põiekestel on hüdrofoobne valguline membraan, mis ei lase vett läbi, kuid laseb läbi gaase. Klorosoomid Esinevad rohelistel bakteritel.
Samas ainevahetuse ja energeetika eest vastutavad geenid on enamasti sarnased bakterite geenidele. 32. Aerosoomid, klorosoomid, karboksüsoomid. Aerosoomid paiknevad kogumitena gaasivakuoolina. Valgulise membraaniga, sigarikujulised. Klorosoomid esinevad sünteesivatel rohebakteritel. Sisaldavad osa fotosünteesipigmendist. Karboksüsoomid esinevad autotroofsetel bakteritel. Osalevad CO2 autotroofsel sidumisel. 33. Rakumembraani koostis ja funktsioonid. Membraan koosneb fosfolipiidide kaksikkihist, kus lipiidide hüdrofoobsed "sabad" (rasvhappejäägid) on suunatud membraani siseosa poole ja hüdrofiilsed "pead" membraani välispinna poole. Lipiidkomponendiga on elektrostaatiliselt seotud valgud, mis ei kata membraani pideva kihina, vaid paiknevad mosaiikselt ja osa valke läbistab membraane
Annavad rakule ujuvuse ja võimaldavad neil reguleerida erikaalu, püsida seega neile soodsas veekihis (kus sobiv hapnikusisaldus, valgustatus jne.) ning muuta ka asendit veesambas. Seetõttu on neid vahel käsitletud ka liikumisorganellidena. Sageli puuduvad viburid ja gaasipõiekesed annavad neile võimaluse vees üles-alla liikuda. Kui rakke töödeda ultraheliga või tõsta rõhku, siis gaasipõiekesed lõhkevad ja rakud sadenevad. Karboksüsoom Esinevad autotroofsetel bakteritel, just oligaatsetel autotroofidel. Need on hulknurksed valgulise membraaniga struktuurid. Nad sisaldavad ribuloosdifosfaadi karboksülaasi (rubiscot) ja karboanhüdraasi. Rubisko on autotroofsel CO2 sidumise võtmeensüümiks. Karboksüsoomid esinevad näiteks nitrifitseerijatel bakteritel, tsüanobakteritel, tiobatsillidel. Karboksüsoomides luuakse kõrge CO2 sisaldus, mis on vajalik rubisco tööks. Klorosoom Esinevad rohelistel bakteritel.
Bakterite ja arhede rakkudel puuduvad eukarüootidele omased organellid: mitokondrid, Golgi kompleks, plastiidid, endoplasmaatiline võrgustik, mikrotuubulitest rakuskelett. Bakteritel on aga olemas selliseid organelle, mis eukarüootidel puuduvad. Näiteks on bakteritel valgulise membraaniga ümbritsetud sigarikujulised aerosoomid, mis paiknevad kogumitena- gaasivakuoolidena. Fotosünteesivatel rohebakteritel on klorosoomid, milles paikneb osa fotosünteesipigmentidest. Autotroofsetel bakteritel on kirjeldatud karboksüsoomid, mis sisaldavad ribuloosdifosfaadi karboksülaasi ja osalevad CO2 autotroofses sidumises. Ribosoomid Eukarüootsel 80S (40S + 60S), prokarüootsel (ning eukarüootide organellides) 70S (30S + 50S). S- Svedbergi koefitsent- osakese sadenemise kiirus tsentrifuugimisel. Bakteriribosoom on paljude antibiootikumide märklauaks. Ribosomaalsete RNAde (16S rRNA ja 18S rRNA) geenide järjestuste võrdlemine võimaldas eluslooduses eristada kolme domeeni
Annavad rakule ujuvuse ja võimaldavad neil reguleerida erikaalu, püsida seega neile soodsas veekihis (kus sobiv hapnikusisaldus, valgustatus jne.) ning muuta ka asendit veesambas. Seetõttu on neid vahel käsitletud ka liikumisorganellidena. Sageli puuduvad viburid ja gaasipõiekesed annavad neile võimaluse vees üles-alla liikuda. Kui rakke töödeda ultraheliga või tõsta rõhku, siis gaasipõiekesed lõhkevad ja rakud sadenevad. Karboksüsoom Esinevad autotroofsetel bakteritel, just oligaatsetel autotroofidel. Need on hulknurksed valgulise membraaniga struktuurid. Nad sisaldavad ribuloosdifosfaadi karboksülaasi (rubiscot) ja karboanhüdraasi. Rubisko on autotroofsel CO2 sidumise võtmeensüümiks. Karboksüsoomid esinevad näiteks nitrifitseerijatel bakteritel, tsüanobakteritel, tiobatsillidel. Karboksüsoomides luuakse kõrge CO2 sisaldus, mis on vajalik rubisco tööks. Klorosoom Esinevad rohelistel bakteritel
annaabi.ee 
