Fotosüsteem toimub valgusstaadiumis. Hapnik tekib valgusstaadiumis ja on valgusstaadiumi lõppprodukt. ATP ja NADPH2 on ka lõppproduktid. Calvini tsükkel on seotud pimedusstaadiumiga. Glükoos on fotosünteesi põhieesmärk. FOTOSÜNTEESI TÄHTSUS: · Ükski looduses esinev toitumisahel ei ole mõeldav ilma fotosünteesina · Fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos on lähteaine mitmete teiste orgaaniliste ainete sünteesiks nii autotroofidele kui heterotroofidele · Glükoos on põhiliseks energiaallikaks enamikus organismides · Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik on moodustunud fotosünteesil HAPNIKU TÄHTSUS: · Osaleb enamikus organismis toimuvates oksüdatsiooniprotsessides (rakuhingamine) · Atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osooniekraani eksisteerimise aluseks (ekraan kaitseb meid ülemäärase kosmilise ja ultraviloet kiirguse eest)
Enamasti õitsevad need taimed (hilis)kevadel või (vara)suvel. Lühipäevataimed saavad edukalt õitseda, kui ööperiood on pikem valguseperioodist (ehk öö on pikem kui päev). Enamasti õitsevad need taimed hilissuvel, sügisel või talvel. Päevaneutraalsetele taimede õitsemine ei sõltu fotoperiodismist, mis tähendab, et neil pole oluline päeva ja öö pikkuse suhe (Wikipedia 2009). Fotosüntees tagab autotroofidele elu. See tähendab, et päikesevalguse kaasabil hangivad nemad oma eluks vajalikud ained . Taimedest aga omakorda toituvad esimese astme tarbijatena herbivoorid ning hebivooridest juba kas omnivoorid või karnivoorid ning tekib toiduahel. Toiduahela ühe lüli kadumine võib kaasa tuua tohutuid tagajärgi, kuna mõned loomaliigid on toitumisel spetsialiseerunud vaid teatud kindlatele liikidele ning selle järgi kujunevad ka ökosüsteemid ning taimede, loomade elualad. Ka ajaloo suurimate
Mesofiilid 10...48; opt 25-38 Termofiilid 40...70; opt >45 Hüpertermofiilid 65...113; opt >80 16. Millised bakterite rühmad on enim esindatud magevees ja millised merevees? 17. Kuidas mõjub pH bakteritele ja arhedele? Millistesse rühmadesse bakterid pH nõudluse alusel jaotatakse? • Otsene – mõjutab pH rakkude pinnalaengut ja selle kaudu rakkude adhesiooni • Kaudne – ainete lahustuvuse kaudu. Näiteks madala pH tingimustes väheneb CO lahustuvus vees ja see ei sobi autotroofidele. Mõnede ioonide, nagu Cu 2+, Mo2+, Mg2+, ja Al3+ lahustuvus suureneb happelises keskkonnas ja nende [c] muutub mikroobile toksiliseks. Mõnede katioonide, nagu Fe2+, Ca2+, Mg2+ ja Mn 2+ lahustuvus väheneb aluselises keskkonnas sedavõrd, et nad ei ole mikroobile enam kättesaadavad. Jaotus: • Äärmuslikud atsidofiilid – eelistavad väga happelist keskkonda • Atsidofiilid – eelistavad happelist keskkonda (optimaalne pH 1 -5.5) • Neutrofiilid – optimaalne pH 5.5-8
Autotroofid on organismid, kes ei vaja oma elutegevuseks eelneva orgaanilise aine olemasolu, nad on võimelised seda ise kättesaadavatest anorgaanilistest ainetest sünteesima. Autotroofe saab jagada kahte rühma: kemoautotroofid ja fotoautotroofid. Autotroofe võib nimetada ka produtsentideks või maakeeli tootjateks. Ilma autotroofideta poleks heterotroofidel miskit süüa, ilma lagundajateta hakkaksid organismide jäägid kuhjuma, saaks otsa CO2 ja mineraalained poleks enam autotroofidele kättesaadavad. Autotroofsed organismis võtavad keskkonnast vaid väheseid toitaineid ja neid reeglina puhaste ioonide kujul. Autotroofid võtavad oma keskkonnast lihtsaid anorgaanilisi aineid nagu vesi, süsinikdioksiid ja vees lahustuvaid ioone ja kasutades nähtava valguse lainepikkusi sünteesivad endale kõik vajaliku elüks ja sigimiseks. Protsessi, mis võimaldab päikesevalgust ja eelnimetatud aineid kasutades sünteesida keerulisi biomolekule nimetatakse fotosünteesiks
tsütoplasma külmumistemperatuuri. Krüoprotektandis suspendeeritud kultuure hoitakse kas -75 oC (- 80oC) juures, vedelas lämmastikus või selle aurudes. XIV 73. pH toime mikroobidele. Enamik roisubaktereid ja haigusetekitajaid ei talu pH-d alla 5.0. Seda kasutatakse ära toiduainete hapendamisel ja konserveerimisel, et hoida ära nende riknemist ja tagada ohutus. Madalal pH-l väheneb CO2 lahustuvus vees ja see ei sobi autotroofidele. 74. Atsidofiilid ja alkalifiilid. Atsidofiilid = eelistavd happelist keskkonda ( optimaalne pH 1 -5.5) Harjunud elama happelises keskkonnas, aluselises keskkonnas nende membraanid lüüsuvad. Suhteliselt madal pH (3-4) on soovees, happelistes kuumaveeallikates ja happelistes muldades. Seal leidub atsidofiilseid mikroobe. Alkalifiilid = optimaalne pH 8.5-11.5 Aluselist reaktsiooni vöib esineda nii vees (soodajärved) kui ka mullas. Põlevkivikaevanduste heitveed
F-suhte pöördarv näitab mitu ringkäiku on element aasta jooksul looduses teinud. Näiteks kui f-suhe on 0,3 siis keskmine lämmastiku aatom teeb aastas 3 ringkäiku. Fosfor Limiteerib fütoplanktoni ja muude veetaimede kasvu magevees (järv, jõgi jne). Esineb vees mitmel kujul (HPO4, PO4, H2PO4). Kui vee pH on 8 ja temperatuur 20oC, siis annab HPO4 97% vabadest ioonidest. Enam kui 90% veest leiduvast fosforist esineb orgaanilisel kujul, mis pole autotroofidele kättesaadav. Orgaanilisi fosfaate lõhustavaid ensüüme leidub vetikate membraanides. Väävel Väga harva limiteerivaks toitaineks, eriti just merelises keskkonnas, kuna seal leidub seda rikkalikult sulfaadina. Väävel on elulise tähtsusega toitaine aminohapete ja proteiini sünteesiks. Mõningate merevetikate rakud sisaldavad kõrges kontsentratsioonis väävelhapet, et kudede madal Ph peletab eemale vetikatest toituvaid organisme. Desmarestia näiteks. Rakkudest (
kus bensoehapet konservandina kasutatakse. Bensoehape on looduslik konservant. Seda sisaldavad näiteks jõhvikad, pohlad, murakad, küüslauk, ploomid ja õunad. Seetõttu säiluvad neist tehtud hoidised väga hästi. Ka kaneel sisaldab bensoehapet. Keskkonna reaktsioon mõjutab ka rakkude pinnalaengut ja selle kaudu rakkude adhesiooni. Kaudselt mõjutab pH rakku näiteks ainete lahustuvuse kaudu. Madalal pH-l väheneb CO2 lahustuvus vees ja see ei sobi autotroofidele. Mõnede ioonide, nagu Cu2+, Mo2+, Mg2+ ja Al3+ lahustuvus aga suureneb happelises keskkonnas ja nende kontsentratsioon muutub mikroobile toksiliseks. Mõnede katioonide, nagu Fe2+, Ca2+, Mg2+ ja Mn2+ lahustuvus aga väheneb aluselises keskkonnas sedavõrd, et nad ei ole mikroobile enam kättesaadavad. Näiteks oksüdeerunud raua transpordiks rakku on vaja erilisi transportsüsteeme (siderofoore). Atsidofiilid
annaabi.ee 
