Oma esimese sõidu Helsingisse tegi Silja Europa 23.01.2013 väljumisajaga kell 13.00 Tallinna Vanasadama D-terminalist. Silja Europa pikkus on 202 meetrit, laius 33 meetrit ning ta võtab korraga peale kuni 3123 reisijat. Laeval on kuus erinevat kajutiklassi, viis erinevat restorani, kaks baari ja kaks ööklubi, ilusalong ja saun ning neli poodi. Alusel on kõrgeim jääklass 1A Super ning maksimumkiirus 21,5 sõlme. Laeva autotekk mahutab 400 sõidukit. Laeval heisati seoses Eesti laevaregistrisse kandmisega kodusadamat Tallinna sümboliseeriv sini-must-valge lipp. 2.Kaupluse iseloomustus Kauplus , kus mina praktikal olin on laeva 7.tekil asuv SUPERMARKET . Kauplus alustas oma tegevust , siis kui Silja Europa tegi oma esimese sõidu Tallinnast Helsingisse 23.01.2013. Laeva SUPERMARKET on avatud 09.00-16.00 ja 19.00-22.00. Kauplus tegeleb selvemüügiga. 3.Kaupluse Tuumiksortiment
X (X-ray) (-..-) – Peatage oma tegevus ja jälgige minu signaale. Y (Yankee) (-.--) – Ma triivin ankrul. Z (Zulu) (--..) - Vajan puksiiri. Lastiseade ( peelestik ja taglas) ja lastioperatsioonide läbiviimine, lasti kinnitamine. 19 M/S Star on reisilaev, mis veab inimesi ja sõidukeid, näiteks: treilerid, rekkaid, väikseid aotoid jne. Laevas on kaks autoteki kolmas ja viies tekk ja üks lisa autotekk ehk kuues tekk, lisa autotek koosneb neljast rambist, sinna tulevad väikesed autod. Lastiseade Lastiseade on konstruktsioonide ja mehhanismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest ja paljust muust. Lastioperatsioon M/S Star-il Peale haalamist peavad madrused lossima ja laadima kaupa ehk autoid.
Lähimad kogunemispaigad on märgitud kajutites ja koridorides olevatele evakuatsiooniplaanidele. Täiendavaid juhtnööre annab meeskond läbi raadio. Kogunemispaikades saavad reisijad personalilt juhtnöörid edasiseks toimimiseks. Päästevarustus Laeva päästevarustus vastab laevas maksimaalselt ühel reisil viibivate inimeste arvule. Täiskasvanute ja laste päästevestid asuvad kogunemiskohtades, kust saab ka infot nende kasutamise kohta. Tuleohutusmeetmed Laeva ruumid ja autotekk on varustatud suitsu- ja temperatuuriandurite ning sprinkleritega. Selleks eraldi väljaõppe saanud töötajad teostavad laevas valveringkäike ööpäev läbi. Informatsioon Ohutus- ja turvalisusalane teave on olemas kajutites, koridorides ja laeva infolauas. Igal väljumisel antakse turvalisuse kohta teavet ka raadio teel. Turvalisuse kohta saab lisainfot laeva personalilt. ÕPPUSED Praktikal olles saime osaleda ka mitmetel erinevatel õpetel:
7 Tüüp ja ehituslik kirjeldus m/s Silja Europa on RORO reisiparvlaev, mis transpordib reisijaid, sõiduautosid, raskeveokeid ja treilereid, mis laaditakse ja lossitakse traksteritega. Laeva jääklass on 1 A super, reisijakohti 2800, kajuteid 927, kajutikohti 2500 ja liinimeetreid 1130. Laeval on 12 tekki. kahekordse põhja,1 ja 2 teki vahel asuvad tankid. 1 ja 2 teki vahel asuvad peamasinad ning 2 tekil asuvad masinaruum, abimasinad ja poe ladu. 3ja4 tekk on autotekk, kus asuvad sõiduautod, raskeveokid ja treilerid. 8 ja 9 tekil asuvad reisijate kajutid, sviidid rõduga asuvad 9 teki ahtris. 5 tekil asuvad reisijate kajutid ja konverentsi saalid vööris ning ahtris kui ka vööris asuvad haalamistekid, mõlemas 1 pikiots, 2 pressotsa, 1 springots ja 2 puksiirotsa. Ankrud asuvad mõlemad vööris ankruklüüsis. 6 teki vööris asub Tango Lounge(karaoke), kohvik Cafeteria, laeva info ja Cosmetic Boutique, ahtris supermarket(tax
väitsid," ütles de Kat. ,,Meil ei õnnestunud seda põhja lasta. Laev oleks üha rohkem kaldunud, kuid pinnal püsinud, ja 50 minuti pärast kummuli läinud. Järelikult pidi mõjuma mingi muu mehhanism, mis [võimaldas] vee tungimise laeva sisemusse. Suur küsimus ongi selles, kuidas see mehhanism toimis." Edasi pani de Kat proovile Andres Björkmani oletuse. Björkman oli väitnud, et parvlaeva keres oli auk, kuid autotekk jäi suletuks. Sisestati andmed, mille järgi parvlaeva vöörivärav oli kinni, kuid laeva kõige madalamal, veeliinist allpool asuval nulltekil, paremparda vööripoolses osas oli laevakeres 2 ruutmeetri suurune auk. Kõigepealt simuleeriti, nagu oleks parvlaev liikunud mainitud 15 sõlmese kiirusega, masinaruum üle ujutatud, seejärel lähtuti oletusest, et masinaruum oli kuiv. Kummalgi juhul poleks laev kummuli