Võimu ressursid *võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Ainelised-omand, kapital Vaimsed-teadmised, kogemused. *on tähtsad ka aineline kapital, inimkapital ja sotsiaalne kapital. Võimu teostamise meetodid *autoriteet ja sund *sunni korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees. Teatud mõttes väljendavad ka seadused õiguslikku sundi, sest nenede mittetäitmine toob kaasa karistuse- trahvi, ametist vallandamise, vabaduse võtmise. *autoriteetses kuuletuvad inimesed mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. Näiteks õpetaja tunnis. ,,Seal kus on võim, on alati ka võimu põhimõte" Tõnu Tranbetsky Riigivõimule ainuomased tunnused *riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist *riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle *riigivõimul on seadusega antud õainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks
KOV üksuste puhul, KOV üksuse autonoomia piires. 6. Õigustloova akti keel ja stiil. Terminoloogia õigusaktis. Õigustloova akti terminoloogia küsimused. Terminoloogia põhiprintsiibid. Õigustloova akti fraseoloogia küsimused. Õigustloova akti sõnastamise fraseoloogilised põhiprintsiibid. 2t L 2t S Keel ja stiil. Õigustloova akti keele eripära tuleb kõige paremini esile, kui võrrelda seda üldkeelega, või muu stiiliga. Õigustloov akt p.o sõnastatud tõsises ja autoriteetses stiilis. Õigustloovad aktid on stiililt ühesugused. Akti iseloomustab teksti täpsus. Ebatäpseid lauseid või ülearuseid sõnu sisaldav akt ei täida oma ülesannet, vaid, vastupidi võib põhjustada ebasoovitavaid tagajärgi. Õigusnormid peavad mõjutama inimeste moistest, mitte tundeid, seetõttu iseloomustab õigustloovat akti väljenduslik neutraalsus. Õigusakt vormistatakse dokumentidena, mille sõnastus peab täpselt ja täielikult andma edasi õigusakti sisu. Võima-
Allikatele viitamine Allikas on isik-koht, kust reporter saab infot. Allikaks võib reporter ise ka olla, kes nägi sündmust; vaatlejad; lindistused jne. Ajakirjanik ei saa olla parem kui tema allikad – kuldreegel. Peab leidma ja kasutama võimalikult häid allikaid. Inimese esitlemine uudise allikana tugevdab tema autoriteeti. Ajakirjanik peab oskama leida, hoida ja kasutada häid allikaid. Ajakirjanik peab oskama allikatelt saadud infot tekstis edasi anda ja esitleda seda autoriteetses valguses. Atributeerimine – info omistamine mingile allikale Tavaliselt kasutatakse teisi allikaid. Atributeerimisel on neli küsimust: tuleb näidata, milline on allika ja sündmuse kaugus, tuleb teada, millal viidata, kui palju on mõtet ühes loos atributsiooni kasutada ja kus seda teha. Allika ja sündmuse vahekaugus Kõige olulisem on näidata, milline on kaugus allika ja sündmuse vahel. kas ta osales sündmuses, nägi pealt, luges jne? kauguse alusel saame jagada info kolme rühma:
alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta." *) Valgustuse definitsioon ütleb, et siiani on inimesed omal süül elanud valgustuseta ning lasknud otsuseid teha autoriteetidel, neid ise tegema. *) Valgustus millest räägitakse on mõistus. -) On nii mugav olla alaealine, oleks mul aru asemel raamat, südametunnistuse asemel hingekarjane ja minu enda asemel kirjutaks mulle eluviise ette arst jne, siis poleks mul tarvis end üldse vaevata." -) 1740 aasta autoriteetses leksikonis seisab: "Filosoof on inimene, kes oma vabaduse-usus asetab end kõrgemale tavakodaniku kohustustest ja kristlikust elust." -) 1600 aastate paiku läheb inglise (criticism) ja prantsuse (critique) keeles ladina keelest võetuna käibele mõiste kriitika. See kujuneb 17. 18. sajandi keskseks mõistet. Alul tähendab ta lihtsalt asjatundlikku antiiksete tekstide hindamist. Tööd tekstidega. Alul oldi kriitiline ja kristlik üheaegselt
Jutustaja püüab peategelase üle ka ironiseerida, aga küllaltki mõõdukalt. Kogu kurbuse pihib ta hobusele. Tsehhov saab teada, et tal on tiisikus. Arstina saab ta suurepäraselt aru, mis teda ees ootab. Ts on mitu korda üritanud leida endale elukaaslast, aga see tal ei õnnestu. Ts-l on raske iseloom. Kõik romaanid lõppevad halvasti. Ts tahab end kirjanduses kehtestada, aga see kohe tal ei õnnestu. 1887. aastal pakutakse talle kaastööd väga autoriteetses ajalehes ,,Novaja Vremja". Ajalehte annab välja väga rikas kirjastaja, literaat Suvorin. Talle soovitatakse Tsehhovit. Ts võtab pakkumise vastu. Sellest alates muutub Ts maj olukord kardinaalselt. Ta saab endale osta kallimaid asju. 80ndate teisel poolel hakkab Ts kirjutama ka pikemaid tekste, jutustusi. Nt ,,Stepp" see avaldatakse Põhjamaa Teatajas 1888. see on pikem, tõsisem teos, kus Ts mõtiskleb eksistentsiaalsete probleemide üle. ,,Igav lugu" (1889) peategelaseks vana
annaabi.ee 
