vabadust. Algas ,,vaikiv ajastu". Riigikogu ei kutsutud enam kokku. Riigis algas suurim uuenduste laine kunagi vabariigi ajal. Palju reforme viidi läbi. Riigi majandus arenes suurepäraselt. Tunduvalt paranes ka riigi infrastruktuur, tööstus, hariduselu, kultuur ja ükski valdkond ei jäänud puudutamata. Suur osa rahvast toetas K. Pätsi tööd, ning nägid rõõmsalt, et ometi hakkas riik korda saama. Päts muutus autoritaarsemaks ning 1938. aastal hakkas kehtima uus põhiseadus, mis lõi presidendi ametikoha. K. Päts sai presidendiks ning valitses Eestis kuni 1940 aastani, kuni sõlmiti ,,Baaside leping". Hinnang tema tegevusele Minu hinnag tema tegevusele on positiivne, kuid tema tegevusel on ka mõned negatiivsed küljed. Positiivne oli see, et tänu temale üldse Eesti Vabariik loodi, ta parandas olukorda Tallinnas, majandus õitsem tema valitsemise aeg ja inimestel oli hea elu
Ennekõike nõudis lahendamist turumajanduse ja kunstiloomingu kokkusobitamise igavene küsimus, mida teravdasid ühelt poolt noore rahvuskultuuri kasvavad nõudmised ja teiselt poolt väikeriigi ressursside piiratus. Asjaolusid arvestades kujunes riigi kultuuripoliitika kunstide majandusliku toetussüsteemi -Kultuurkapitali loomisel küllaltki edukaks. 1920. aastate poliitiline demokraatia võimaldas kirjanikele praktiliselt täielikku loominguvabadust, mida 1934. aastast autoritaarsemaks muutunud reziim küll tuntavalt piiras. Nii ongi varasem iseseisvusaegne kirjandus liikuvam, otsingulisem, maailmale avatum kui 1930. aastate traditsioonilisem ja rahvuskesksem looming. Siiski leidub kogu Eesti Vabariigi aegses kirjanduses vaimset ärksust, loomingulist sõltumatust ja opositsioonivaimu. Küpsete tulemusteni jõudsid luule ja proosa, esinduslikke teoseid leidub kõigis kirjandusliikides ja zanrides. Kirjanduse seisak ning allakäik 1940.
küll veel superriik, kuid sisemised ebaõnnestumised ja vananev ning seniilne Brežnev tüüris riiki aina rohkem lõpu poole. Riik püsis 1970-ndatel justkui inertsist.16 Levinud on arvamus, et Nõukogude Liit püsis Brežnevi ajal püsti, kuna ükski nii öelda reform ega tegevus ei olnud suunatud režiimi alustalade vastu. Sellest ka järgmine vastuolu: valida oli kas partei haarde tugevdamine ja autoritaarsemaks muutmine, mis teeb ühiskonna veelgi jäigemaks ja repressiivsemaks või siis alustada liberaalsemate reformidega, mis tutvustavad ajapikku aina enam vabu elemente.17 Kahtlemata oli Stalini aegne terror veel paljudel meelest aga kuna Hruštšovi aeg pakkus teatavat vabameelsust siis seisis ka Brežnev raske otsuse ees, milline joon valida. Režiimi jätkusuutlikkuse suhtes tegi ta õige otsuse. Samas on huvitav analüüsida, mis põhjustel ta seda tegi. Kas ta tõepoolest uskus kommunismi
Poola oli 20 sajandi alguses Tsaari Venemaa koosseisus, ning sai uuesti vabariigiks aastal 1918 – Teine Poola vabariik. 1919 kuni 1921 oli Poola ja Nõukogude Liidu vahel sõjalised konfliktid ning Poola sai võidu Punaarmee üle. Rekonstrueeriti raudteed, et need sõidaks Varssavi poole, mitte endiste impeeriumite pealinnade suunas, ehitati teid ja uus suur sadam. Püüti uut Poola poliitika traditsiooni juurutada. 1926 aastal oli riigipööre ning 1930 aastatel muututi järjest autoritaarsemaks, kommunistide partei oli keelustatud ning valitsev kord ei tahtnud teiste parteidega koostööd teha. 1. September 1939 oli natsi saksamaa invasioon poolasse, kuigi neil oli mitteagressiooni pakt. 28 sept kapituleerus Varssav. Poola oli tehtud kaheks okupeeritud tsooniks Natsi Saksamaa ja NL vahel. Küüditati 100 tuhanded poolakad Siberisse. Poolakad võitlesid Poola eksiilvalitsuse all ja NL valitsuse all. Sõjaajal oli suur vastupanu liikumine
tegelikkus. Poliitiline tegevus oli vastutegevus vabadussõjalaste tegevusele. · Üks katse tehti uuesti, rahvahääletusele jõudis, kuid 2/3 oli vastu. · Rahvaalgatuse taga olid ainult vabadussõjalased. Kuigi Riigikogu muutis eelnevalt korda, et takistada vapside eelnõu vastuvõtmist, võeti see 1933 vapside muutmise eelnõu vastu suure enamusega, kuigi Riigikogu oli kvooti tõstnud, et see läbi ei läheks. See muutis Eesti valitsemisvormi, muutes meie riiki autoritaarsemaks. Pööre autoritaarsuse suunas. Hakati rääkima 1933 aasta põhiseadusest, sest sisulised muutused olid nii suured. Formaalselt oli tegemist lihtsalt uue dedaktsiooniga, 24. jaanuar 1934 jõustus. Isikuvalimine, Riigikogu volitused pikenesid kolmelt neljani, riigivanemal oli piiratud vetoõigus. NB! Dekreediõigus. · Vaikiv ajastu toimis täiega · Kaitseseisukord. Riigikogu nõustus selle kehtestamisega ja katkestas riigivanema soovi oma tegevuses. · Kujunes võim
annaabi.ee 
