- Reaalajas kõigi andmete kuvamist; - Elektrooniliste kaartide kuvamine koos enda ja lähimate laevade positsiooni (koordinaatidega) ja muu AIS-infoga; - Reisiplaani koostamist; - Reisiplaani realiseerimist; - Elektrooniliste direktsiooninurkade (aasimuutide) kuvamist; - Navigatsioonimarkerite kuvamist; - Kõikehõlmavat laevajuhi navigatsiooniinfot ja alarmsignalisatsiooni; - Navigatsiooniandmete elektroonilisi väljavõtteid ja printimist; - Autopiloodi juhtimist; - Kiiruse muutmist; - Radaripilti eraldi ja laotuna elektronkaardile; - ECDIS kaartide kasutamist; - Andmeedastust VDR-le (nn. ,,Mustale kastile"); - Oma vajadustelevastavate elektronkaartide tegemist vastava tarkvara olemasolul; - Laeva jõuseadmete info kuvamist; - Meteoroloogiliste andmete kuvamist. Tähtsaimad kuvatavad navigatsiooniandmed saab süsteemi rikke korral ka eraldiseisvatelt displeidelt: - Kurss (heading) - Kiirus vee suhtes
sujuvus ja ei ole vaja enam nii intensiivselt keskenduda. Kolmandas staadiumis muutub 7 tegevus automaatseks ning saavutame mugavustsooni. Automaatilisusega langeb tegevuse üle kontroll ja muudatuste teostus raskeneb. Näiteks kui me oleme keskendunud mingile tegevusele, hakkame tegevust sooritama ning vastane hüüab meie nime. Meie aju automaatselt reageerib sellele ja kuna meie tegevus on autopiloodi peal siis me viime tegevuse lõpuni hoolimata sellest, et see ei pruugi enam kõige paremini välja tulla. Sellepärast erakordsed esinejad ei luba endal automaatsesse staadiumisse jõuda. Automaatilisust saame vältida treeningutel, sooritades tegevusi, mis on meile ebamugavad. Vastab tõele, et suurepäraste oskuste puhul tehakse tegevust vähemate mentaalsete nõudlustega, aga tegevus peaks sellegipoolest olema teadlikult juhitud ja kontrollitud. 1.6 Mis meid ajendab?
· Masina signalisatsiooni jälgimise. Peamasin. Vahitüürimees peab arvestama sellega, et peamasin on pidevalt tema käsutuses abistamaks vajadusel manööverdamisel. Ta ei tohi kahelda peamasine kasutamise suhtes, kui selleks tkib vajadus. Ta peab olema täielikult kursis laeva manöövriomadustega ja peatumisteekonnaga. Navigatsiooniaparatuuri perioodilised kontrollid. Vahitüürimees peab läbi viima järgnevaid regulaarseid kontrolle: · Roolimehe või autopiloodi poolt hoitav kurss, · Magnetkompassi parandus on määratud vähemalt kord vahi jooksul ning vastavalt võimalustele peale igat suuremat kursimuutust, · Magnetkompassi ning vurrkompassi näitude pidev võrdlemine ja repiiterite sünkroniseerimine, · Autopiloodi kontroll vähemalt kord vahi jooksul · Muu navigatsiooniaparatuur funktsioneerib normaalselt Navigatsiooniaparatuuri igapäevased testid.
Rutiinne käitumine Uute käitumiste juures on vaja kontrolli, rutiinses käitumises ei ole see väga vajalik - Kui mingit tegevust sooritada samadel tingimustel ja korduvalt muutub see automaatseks ja inimesel pole enam otsest kontrolli selle üle - Sellisel juhul muutub inimese käitumiskavatsuse uurimine mõttetuks sest teadvuse tasandil toimub tegevus Harjumuse hüpotees – pole mõtet küsida kas pesed hambaid, sest käitutakse autopiloodi peal Tulemused ei toeta arvamust – Oulette – kui jagada käitumised sagedasteks ja harvaesinevateks siis seosed käitumiskavatsusega on üsna sarnased. - Keskkonna stabiilsus – sama käitumine kestev kordamine teatud keskkonnas Kestev kordamine tekitab rutiinse käitumise kuid praegune teadmine ei kinnita ega lükka ümber käitumiskavatsuse seost rutiinse käitumisega Prognoosi usaldusväärsus - Käitumise ühildamatus – mõjutab kui usaldusväärsed need võiksid olla
● Teile vast loomulik, minu põlvkonnale tuleb üle rõhutada ● Järelikult tuleb tarkvarast rääkida koos inimesega ● Targa tolmu puhul ületab paigalduse hind kübeme hinna: majanduslik mõte on osa süsteemist, Vahel on süsteemi paigaldamine kallim kui süsteemi enda maksumus ● Facebooki tarkvara peegeldab ja mõjutab teie sotsiaalset võrgustikku ● Kuidas toimus Tesla autopiloodi lansseerimine öösel sai auto tarkvara update’i ja hommikul sõitis auto ise. See oli võimalik, kuna vajalikud komponendid olid autosse juba paigaldatud. Kõik aastad, mis inimene autot juhtis, koguti infot inimese otsustest ja võrreldi neid arvuti (konkreetses autos olnud) tehtud otsustega. Kui erinevused puudusid kahes otsuses (arvuti oli sama tark kui inimene), sai autopiloodi
vajadus. Ta peab olema täielikult kursis laeva manöövriomadustega ning peatumisteekonnaga. Stabilisaatorite kasutamine Stabilisaatorite kasutamiseks ning nende eemaldamiseks annab vastava korralduse kapten või tema poolt volitatud isik. Vahitüürimees asetab sillas ettenähtud kohale vastava informatsioonilise tabeli. Navigatsiooniaparatuuri perioodilised kontrollid Vahitüürimees peab läbi viima järgnevaid regulaarseid kontrolle: autopiloodi poolt hoitav kurss, 12 tavalt võimalusele peale igat suuremat kursimuutust, sünkroniseerimine, Navigatsiooniaparatuuri igapäevased testid Järgnev aparatuur peab olema kontrollitud/testitud igapäevaselt: alarm Autopiloot Sõltuvalt aparatuuri usaldatavusest ning navigatsioonilisest olukorrast võib olla automaatrool
annaabi.ee 
