Tegelikult on kõik ju tuttav. Ainult et võrguajastu märk on see, et veel kord on kindlatel turgudel protsessi järjekord, elemendid ja kasumi võtmise punkt muutunud. Samal ajal on muutunud ka protsessi meedium elektronkeskkonnaks. 6 Sajandi tippjuht John Sculley väidab, et kasumile eelneb kapitali investeeringute asemel klientide olemasolu. Vaatame näiteks firmat www.edmunds.com. See on kõige parem info hankimise koht autoostu plaanidega inimesele, keda huvitab sõltumatu ülevaade, puudustele tähelepanu juhtimine, mudelite omavaheline võrdlus ning mudelite varustus ja hind. Lisaks saab sealt teada, kui palju maksab auto kasutatult aastakäikude kaupa. Edmunds asutati esialgu tasulise trükitud ülevaatena USAs, kuid peatselt julge otsuse alusel tasuta internetilehena edmunds.com. Seda täiendati pidevalt nii, et ta kujunes autoostjale sisulise info vahetuspaigaks
või eeldus, et üht või teist vajalikku tarbekaupa, veel vähem aga luksuskaupa saada. Üheks olulisemaks "luksuskaubaks" olnud isikliku sõiduauto hankimiseks pidid tavakodanikud näiteks lisaks piisava rahahulga olemasolule aastaid ja isegi aastakümneid olema tolleaegsete ametiühingute poolt peetavates arvestuslikes järjekordades. Samuti korraldati riiklikes ettevõtetes töötajate vahel loose kollektiividele eraldatud autoostu limiidi piires. Nõnda jagati ka mööbli ja muude tarbekaupade ostuõigust. Võimuladvikule kehtisid muidugi teised reeglid: ametiautod, eripoed jms. Tavakodanike seas vohas tutvuste süsteem, kus ühel ametikohal töötav inimene hankis oma tuttavale vajaliku kauba või teenuse, saades selle eest tasuks endale vajalikku. Prestiizne oli omada tuttavat kaubandusvõrgus, kust suur osa defitsiitsemat kaupa kunagi poelettidele ei jõudnudki, kuna see müüdi varem mitteametlikult maha
kokkuvarisemise eel ei olnud töö eest makstud raha ainus tingimus või eeldus, et üht või teist vajalikku tarbekaupa, veel vähem aga luksuskaupa saada. Üheks olulisemaks "luksuskaubaks" olnud isikliku sõiduauto hankimiseks pidid reakodanikud näiteks lisaks piisava rahahulga olemasolule aastaid ja isegi aastakümneid olema tolleaegsete ametiühingute poolt peetavates arvestuslikes järjekordades. Samuti korraldati riiklikes ettevõtetes töötajate vahel loose kollektiividele eraldatud autoostu limiidi piires. Nõnda jagati ka mööbli ja muude tarbekaupade ostuõigust. Võimuladvikule kehtisid muidugi teised reeglid: ametiautod, eripoed jms. Tavakodanike seas vohas tutvuste süsteem, kus ühel ametikohal töötav inimene hankis oma tuttavale vajaliku kauba või teenuse, saades selle eest tasuks endale vajalikku. Prestiizne oli omada tuttavat kaubandusvõrgus, kust suur osa defitsiitsemat kaupa kunagi poelettidele ei jõudnudki, kuna see müüdi varem mitteametlikult maha
1.5 Eelarve kujundamise 5 etappi: 1. Määra kindlaks oma vara maksumus ja eeldatavad kulud ning tulud. Aeg-ajalt on kasulik teha oma majapidamises inventuur. Olulise vara rahaline väärtus tuleks hinnata ning selle haldamisega kaasnevad kulud välja arvutada. 2. Tee selgeks oma lähemad (5 aastat ) ja kaugemad (10-15) aastat materiaalsed eesmärgid. Näiteks noor pere võib seada eesmärgiks kena kodu rajamise, pikemale välisreisile sõidu, autoostu või lapsele kesk- ja kõrghariduse andmise. 3. Koosta kava, kuidas eesmärke saavutada. Raha saamiseks tuleks tarbe korral leida põhitööle lisaks teisi teenimisvõimalusi. Optimismi ei tasu kaotada ka siis, kui kõik plaanitu teoks ei saa. Elu teeb paratamatult oma korrektiive 4. Lähtu kulutusi ja investeeringuid tehes kõige olulisematest vajadustest. Selle etapi sisu on iga kavandatava kulutuse või investeeringu põhjalik läbimõtlemine. Koguda ja
Nomenklatuur laotus üle ühiskonna - erinevate valdkondade kontrollimine. 2. Inimesed, kes nõukogude ühiskonnas täitsid kõige olulisemaid ametikohti - tegelikult võis ka nomenklatuuris olla inimesed, kes ei kuulunud EKP-sse. Need, kes nomenklatuuri kuulusid, said ka teatud hüvesi, mida kõrgem ametnik, seda suuremad hüved. Nomenklatuuri jaoks olid eraldi kinnised poed, kus oli vastavalt limiidile võimalik asju osta. Tegemist oli nii toidu- kui tarbekaupadega. Autoostu load. Korterid - tegelikult oli tavainimesele ettenähtud kindel ruutmeetrite arv, mida kõrgemal sa nomenklatuuris olid, seda suurem võis olla korter. Sõja järel ehitati ka eraldi nomenklatuuri maju. Välismaaload. Kõrgnomenklatuuri jaoks ka eraldi meditsiiniline teenindamine. Nomenklatuuri süsteemi kaudu kontrolliti ühiskonda. Neid nomenklatuuri nimekirju tollal ei olnud. Need inimesed, kes nomenklatuuri olid saanud, kui nad midagi korda saatsid, et nad oma ameti
annaabi.ee 
