Moodul 6 (pneumaatika ja hüdraulika) https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=481592&showall=1 Õpikeskkonna avalehele Minu kursused MES0040 Teema 4 Moodul 6 (pneumaatika ja hüdraulika) Alustatud neljapäev, 18. oktoober 2012, 12:09 Lõpetatud neljapäev, 18. oktoober 2012, 12:12 Aega kulus 3 minutit 3 sekundit Hinne 100 maksimumist 100
Test APJ https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=554937&showall=1 Õpikeskkonna avalehele Minu kursused MES0040 Teema 8 Test APJ Alustatud reede, 4. jaanuar 2013, 00:20 Lõpetatud reede, 4. jaanuar 2013, 00:41 Aega kulus 21 minutit 13 sekundit Punktid 10,00/10,00
: a. Kujundituvastuse hindamiseks b. Kasutajaliidese kvaliteedi hindamiseks c. Inim-masinsuhete analüüsiks d. Semiootikavaldkonnas kultuuriliste erisuste määramiseks e. Robotite käsijuhtimispultide ikoonide paremaks paigutamiseks 7 : 1,00 Teisendage arv 11111 binaarkoodist detsimaalkoodi : a. 31 b. 51 c. 41 d. 45 e. 21 8 : 1,00 Milline binaarkood on pildil : a. 1001100 b. 1111100 c. 1011100 d. 1010100 e. 1011000 9 : 1,00 Milleks on pneumovõimendil vaja piiravat takistit toitevoolu kanalis? : a. õhukulu vähendamiseks b. võimaldamaks väljundrõhu muutust vastavalt katiku asendile düüsi suhtes c. rõhu reguleerimiseks düüsi ja katiku vahel 10 : 1,00 Kas Eesti esimene automaatliin tehases Volta rakendati : a
1 1 τ= või fi = = 2 f max , (1.1) 2 f max τi kus f max on signaali spektri harmooniliste komponentide suurim sagedus. Juhul kui impulsi parameetrid ei ole määratletud, sisaldab üks impulss ühe biti informatsiooni, s. t impulsi olemasolu võib lugeda signaaliks 1 ning selle puudumise signaaliks 0. Kahe impulsiga opereerides saab edastada 22 = 4 bitti infot jne. Mitmebitiseid impulsisignaale saab kodeerida kahendarvude koodiga ning neid nimetatakse arvsignaalideks. Digitaaltehnikas kasutatakse kõige enam 8-, 10-, 12- või 16-bitiseid arvsignaale, mille infosisaldus on 28 = 256, 210=1024, 212 = 4096 ja 216 = 65536 bitti. 1.1.2. Kodeerimine, dekodeerimine ja koodide liigid Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine sellekohase reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks. Arvsignaale moodustatakse
4 Mis aastal hakati müüma arvutit nimega Commodore PET (pluss - miinus kaks aastat on OK)?1968 5 Arvuta valemi väärtus kõigil muutujate väärtustus tel. Selleks täida lüngad muutujate väärtuste tulpades ja täida keskmine tulp järeldussümboli all kogu valemi väärtusega antud väärtustusel . A B C (A v B) (B & C) VV T v T VVT TV VT TVV TV TV TT 6 Esita elektroonikaskeem, mis liidab kahte bitti: sisendiks kaks juhet, väljundiks samuti kaks juhet. 7 Mis on Oracle põhitoode? Mis aastal loodi Oracle firma (esialgu teise nimega)? Pluss miinus kolm aastat on OK. Andmebaasid loodi 1980 relative software? 8 Milleks kasutatakse CSS- i? Saab teha võrgulehekülgi Milleks kasutatakse Javascripti? 9 On antud järgmine programm: foo(0) = 1 foo(1) = 1 foo(x) = foo(x1)+foo(x2) map(f,[]) = [] map(f,[h|t]) = [f(h) | map(f,t)] Mis on avaldise map(foo,[4,2,1]) arvutamise tulemuseks?
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
aga lisanduvad alati uute võimalustega käsud ja põhimuutujad ning sageli ka vanadele käskudele uued võimalused, kuid kahjuks mitte alati kõige mõistlikumalt tehtult. Juhendi koostamisel on eeldatud, et kasutajal on inglise keele oskus, iseseisva mõtlemise oskusest rääkimata. Töö kiirust parandab, kui osatakse „kümnesõrmelist masinkirja”, s.t. suudetakse sõrmistele vajutada neid nägemata. Et kasutatavate arvutite välisseadmete hulgast puuduvad tavaliselt skanner, kaamera, digitaator, valguspliiats, vektorkuvar jms., ei kirjeldata tööd nendega. Juhendi on möödapääsmatu õppevahend neile, kes õpivad Tallinna Tehnikaülikoolis kursusi "Arvutiraafika-I" (joonestamine tasandil) ja "Arvutigraafika-II" (kolmemõõt- meline joonestamine) ning „Insenerigraafika” (koosneb atvutijoonestamise alg- kursusest ja tehnilisest joonestamise mõningatest üksikutest alg-elementidest, mida on inseneri harimiseks ilmselt liiga vähe).
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
