Kardaanülekanne Kardaanülekannet kasutatakse autodel, millel on tagasillavedu ja mootor paikneb auto eesotsas. Kardaanülekannet kasutatakse ka mõnedel automarkidel pöördemomendi edasiandmiseks vedavale esisillale. Kardaanülekanne peab võimaldama pöördemomendi ülekandmist käigukastilt (jaotuskastilt) vedava silla peaülekandele muutuva nurga all. Täielik kardaanülekanne koosneb: 1 toestatud kardaanvõll, 2 vahetugi, 3 toestamata kardaanvõll, 4 ristliigend, 5 käigukast, 6 tagasilla peaülekanne. Pikematel kardaanülekannetel on suurema jäikuse saavutamiseks vahetugi. Tänu
Selleks et iniemstes mite segadust tekitada tuleks link paigutada sinna kus ta enamus ustel on. 5. Kummal pool kütusepaagiluuk on? Natuke nigel on, et autodel on nad erinevatel pooltel, sest lihtsam oleks kui nad oleks ühel pool. Kas siis vasakul või paremal. Selleks et koguaeg mitte ära unustada võiks olla selline süsteem nagu Fordil on, et seal kus on kütusenäidik on bensiinitankuri pilt seal pool kus kütuseluuk on. 6. Kui kiiresti ma sõidan? Erinevatel automarkidel ja mudelitel on tahhomeetri ja spidomeetri asukoht erinev. Mõnel asub tahhomeeter/spidomeeter paremal mõnel vasakul. Ja mõne tahhomeetril on numbrid sarnased spidomeetriga, seega on kerge neid omavahel segi ajada. Oleks parem kui tahhomeetril oleks 30 asemel näiteks 3 jne. 7. Arva milline nupp kontrollib projektori ekraani. Lüliti tuleks panna, selle seadme kõrvale mida ta kontrollib. 8. Ups ma avasin kogemata pagasniku.
Nendest ühekettalised sidurid on tavaliselt sõiduautodel, kaubikutel ja väiksema kandejõuga veokitel. Raskematel veokitel on tavaliselt kahekettalised sidurid, sest need peavad üle kandma suuremat pöördemomenti. KADRAAN Kardaanülekannet kasutatakse autodel, millel on tagasillavedu ja mootor paikneb auto eesotsas. Kardaanülekannet kasutatakse ka mõnedel automarkidel pöördemomendi edasiandmiseks vedavale esisillale. Kardaanülekanne peab võimaldama pöördemomendi ülekandmist käigukastilt (jaotuskastilt) vedava silla peaülekandele muutuva nurga all. Pikematel kardaanülekannetel on suurema jäikuse saavutamiseks vahetugi. Kardaanvõll on õõnest terastoru, mille otstesse on keevitatud hammasliite otsik või ristliigendi otsik. Ristliigend võimaldabki pöördemomendi ülekannet muutuva nurga all. See on ebaühtlase
sulgumist ja sulgeseadiste reguleeringut. Õlitage lukusilindreid ja keerake silindreid võtmega edasi - tagasi, et õli jaotuks silindris korralikult laiali. Kontrollige ka hingede lõtke ja reguleeringut. Määrige hingi ja uksepiirikuid. Turvavarustus - Kontrollige välisvaatlusega turvavarustuse seisukorda, märgutule tööd ja turvavööde kanga vigastute (narmenduse jms) puudumist. Hooldusmeenuti - Nullige näidikuplokis olev hooldusmeenuti. Nullimine käib eri automarkidel eri moodi. Mõnel margil tehakse operatsioon sõiduarvuti kaudu, mõnel diagnoosiseadme abil. Proovisõit Enne mootori käivitamist - Kontrollige kesklukustuse toimimist kaugpuldi abil ja süüte- ning rooliluku tööd.Kontrollige märgutulede toimimist. Automaatkäigukastiga autol veenduge, et käivitamine on võimalik ainult käiguvalitsa parkimis- ja neutraalasendi (P ja N) korral. Mootori käivitamine - Kontrollige, et käiviti töötab korralikult ega tekita liigset müra.
lambiga fookuses, kuid lahituleniit on kaugtuleniidi kohal ja alt varjamata. Sarnaselt euroopa laternaga on ka ameerika valgusjaotusega lähituli ebasümmeetriline; lähituleniit on nihutatud sõidusuunas vaadatuna vasakule, et tee paremat serva valgustada kaugemale kui vasakpoolset. Hõõgniidi all sirmi ei ole. Sellise Iambi valgus hajub (joon. 5.2, c) ja valguslaigul puudub selge piir. Kirjeldatud skeemiga laternaid kasutatakse ka Nõukogude Liidus. Vanadel automarkidel (FA3-51 jt.) esineb veel ameerika sümmeetrilise valgusjaotusega lähitulesid. Nii euroopa kui ka ameerika valgusjaotusega laternad valgustavad sisselüilitatud lähitulede puhul sõidutee parempoolset osa 70m ja vasakut vahemalt 40m kaugusele. Kaugtuli tagab nähtavuse 130 . . . 150m. Puuduseks on kokkusobimatus. Kui euroopa auto kohtab ameerika autot, siis esimest pimestatakse. Hajumise tottu valgustab ameerika valgusjaotusega lähituli sõiduteed kaugemale,
või differentsiaali hammasrataste murdumise korral auto enamasti omal jõul edasi liikuda ei saa. 11 9. Tagasilla erinevate agregaatide tööpõhimõte 9.1 Vedrud: Liikumisel on auto pidevalt ebatasasustest tingitud tõukete ja löökide mõju all. Auto liikumisel ratastelt kerele kanduvate tõügete pehmendamiseks kasutatakse autodel tavaliselt keerdvedrusi. Erinevatel automarkidel on tavaliselt erineva pikkusega ja jäikusega keerdvedrud. Vedrud kinnitatakse erinevatele autodele erineval, aga tavaliselt kere ja silla kõljes asuvate lääpade vahele 9.2 Amordisaatorid: Auto õõtsumine mis tekib vedrude deformeerumisel, jätkub teatud aeg pärast ratta takistusele veeremisele saadud tõukest. Et sellist õõtsumist kiiresti summutada, Kasutatakse auodel Hõdraulilisi, Pneumaatilisi ja Hõdro+ Pneumo amordisaatoreid. Amordi töötamine põhineb vedeliku lükkamisel
järgnev arv iseloomustab nutika skeemi abil (kui arvule liita 90, siis seavad end ritta kõigi ainete molekulide arvud valemis -- peale kloori; sidemeid liites- lahutades saab ka viimase molekulide arvu -- või nende puudumise -- teada) aine koostist. Tänapäeval kasutatakse üldiselt külmutusainet R-134a. See on asendanud varem kasutatud, loodusele eriti ohtliku ja praeguseks keelatud külmutusaine R-12. (R-134a võeti mõnedel automarkidel kasutusele juba 90. aastate alguses, aastast 1996 aga on see kasutusel juba kõikide autode kliimaseadmetes.) Külmutusainete keemistemperatuur avatud anumas on u (-- 25...--30) o C. 2.26 Keskkonnamõjud Koostiselt võib külmutusained jagada nn CFC- ja HFC-gaasideks. CFC-ga (kloor, fluor ja süsinik) tähistatakse klorofluoroalkaane e freoone (üks neist oli ka R-12), mis võeti kasutusele 1930. aastatel. Külmutusseadmetes töötasid freoonid suurepäraselt, kuid kahjuks olid
järgnev arv iseloomustab nutika skeemi abil (kui arvule liita 90, siis seavad end ritta kõigi ainete molekulide arvud valemis -- peale kloori; sidemeid liites- lahutades saab ka viimase molekulide arvu -- või nende puudumise -- teada) aine koostist. Tänapäeval kasutatakse üldiselt külmutusainet R-134a. See on asendanud varem kasutatud, loodusele eriti ohtliku ja praeguseks keelatud külmutusaine R-12. (R-134a võeti mõnedel automarkidel kasutusele juba 90. aastate alguses, aastast 1996 aga on see kasutusel juba kõikide autode kliimaseadmetes.) Külmutusainete keemistemperatuur avatud anumas on u (-- 25...--30) o C. 2.26 Keskkonnamõjud Koostiselt võib külmutusained jagada nn CFC- ja HFC-gaasideks. CFC-ga (kloor, fluor ja süsinik) tähistatakse klorofluoroalkaane e freoone (üks neist oli ka R-12), mis võeti kasutusele 1930. aastatel. Külmutusseadmetes töötasid freoonid suurepäraselt, kuid kahjuks olid
annaabi.ee 
