44-ja.Tänu headele omadustele levis automaat peagi laialdaselt sotsialismimaades ja ka kaugematel maadel. 1980. aastatel hakati AK-47 välja vahetama automaadiga AK-74. 1960-te lõppus ja 70-te alguses suurenes vähendatud kaliibriga relva tootmine. Eesmärgiks oli suurendada tõhusust lahingus ja operatiivseid relva omadusi. Pärast mitmeid katsetusi valiti välja kolbampulliks 5.45x39 teraskate. 1980. aastatel hakati AK-47 välja vahetama automaadiga AK-74 (Automaatrelvast toodeti ka erivägede ja miilitsavariante, näiteks AKM, AKSU jne.) Relva tootsid praktiliselt kõik sotsialismibloki maad: Nõukogude Liit, Bulgaaria, Hiina, Saksa DV, Ungari, Põhja-Korea, Poola, Rumeenia ja Jugoslaavia 3.Kirjeldus Relvast saab anda nii automaattuld kui ka sihikulist/üksiklaskudega tuld. Keskmise laskejõuga relvas kasutatakse 7,62x39 mm padrunit ning ta efektiivseks laskeulatuseks on 300 m. Relv oli võimeline välja tulistama kuni 600 lasku minutis.
Nõukogude Liidus Mihhail Kalasnikovi (sünd 1919) poolt konstrueeritud automaatrelv. On üks kasutatumaid ja töökindlamaid käsirelvi. maailmas. Mihhail Kalasnikov Kirjeldus Relvast saab anda nii automaattuld kui ka sihikulist/üksiklaskudega tuld. Selle relva populaarsuse põhjuseks on konstruktsiooni kergus ja lihtsus ning suurepärane töökindlus, teda oli väga lihtne puhastada ja hooldada. Efektiivseks laskeulatuseks on 300m. Automaatrelvast toodeti ka erivägede ja miilitsavariante, näiteks AKM, AKSU jne. Töö põhimõte Lukuraami tagasi tõmbamisega vinnastatakse löögimehhanism ja surutakse kokku taandurvedru. Lukuraami vabastamisel surub taandurvedru lukuraami algasendisse, mille ajal haarab lukk padrunisalvest kaasa padruni ja surub selle padrunipessa. Lukuraami jõudmisel algasendisse teeb lukk 30* pöörde paremale, sulgedes padrunipesa
PKB- soomustatud liikuv relv ja PKT- mahutiga relv. 1960-te lõppus ja 70-te alguses suurenes vähendatud kaliibriga relva tootmine. Eesmärgiks oli suurendada tõhusust lahingus ja operatiivseid relva omadusi. Pärast mitmeid katsetusi valiti välja kolbampulliks 5.45x39 teraskate. 1974 aastal oli selline relv välja töötatud Arnamendi jaoks. 1980. aastatel hakati AK-47 välja vahetama automaadiga AK-74 (Automaatrelvast toodeti ka erivägede ja miilitsavariante, näiteks AKM, AKSU jne.) 1990 a. olid armeed varustatud ajakohaste Kalasnikovidega AK-74M. Relva eelkäijaks oli AK-47. Kasutatud on enamusi eelkäija süsteeme ja tehnilisi lahendusi. Olulised erinevused peale väiksema padrunitüübi on modifitseeritud löögi- ja päästemehhanism (lisatud 1 stabiliseeriv detail), suudmeosa ja plast-materjalist standardsalv.
Ta võtab kaasa Anfissa päästes ta Natasa õelustest. Irina saatus on ebakindel, kuid isegi leinates Tusenbachi tahab ta jätkata oma tööd õpetajana. Natasa jääb maja perenaiseks kontrollides kõike. Andrei on kinni oma abielus kahe lapsega. Näidendi lõpus õed vaatavad, kuidas sõdurid lahkuvad. Näidend oli vägagi tabav ja mõtlemapanev, igavust ei tekkinud hetkekski. Üllatas pisut, et reaalsuse lähemaletoomiseks näitlejad suitsetasid laval ja isegi tulistati automaatrelvast paukpadrunitega. Soovitan tugevalt minna seda näidendit vaatama järgmine kord, kui jälle etendatakse, ka neile, kes ei ole eriti suured teatrihuvilised.
Varustuse pakkimine. Kokkuvõte: Peab sisaldama alljärgnevat. Õige relva vinnastamise tähtsus. Relva tühjakslaadimise juures tuleb alati enne relva vinnastamist salv eemaldada. Relva kiire, ohutu ja korrektse käsitsemise tähtsus. Padrunite puhtana hoidmise vajalikkus. Järgmise tunni teema tutvustus. 25 4. Tund. LAMADES LASKEASENDI VÕTMINE, AUTOMAATRELVA HOIDMINE JA SIHTIMINE Automaatrelvast laskmine lamades asendist. Automaatrelva hoidmine ja sihtpunkti valik ning sihtimine sihtmärgi pihta. A. INSTRUKTORI MÄRKMED Väljaõppetunni eesmärk Sõdur oskab sisse võtta lamades laskeasendit ja kasutada sihikuid. Kestus 2 x 45 min. Õppetunni vorm Õppetund siseruumis või väljas. Varustus: 1) allüksuse varustus - automaat 1 igale sõdurile - salv 2 igale sõdurile
●● tuld ei tohi avada nii kaua, kuni vaenlane liigub kellegi poole, kellel on tapmiseks parem positsioon. Kui vaenlane käitub nagu oleks ta varitsust märganud: ●● peab see mees, kes vaenlase taolist käitumist näeb, ise rünnaku algatama. Tule avamine: ●● märguandeks ei tohi kunagi olla hüüe “Tuld!”, valgustusrakett või sihti- mata lask; ●● rünnakusignaaliks võib olla üks alljärgnevaist: 1) sihitud valang automaatrelvast, võib-olla kergekuulipildujast, mida juhib ülem; 2) sihitud valang ülema relvast; 3) ühe või mitme suundmiini juhitud plahvatus; ●● kõik lasud peavad olema sihitud nii, et tappa; ●● kui on juba tulistama hakatud, on võimalik, et meestel tuleb püsti tõusta, et liikuvaid sihtmärke tulistada; ●● ülemal peab alati olema tagavaravariant varitsuse rünnaku algatamiseks, juhuks kui midagi juhtub selleks määratud inimese või moodusega. KONTROLL
annaabi.ee 
