3. KESKMINE PIIMATOODANG LEHMA KOHTA Y 3.1. piimatoodang lehma kohta Päevane piima kogus lehma kohta võib varieeruda olenevalt ilmastikust, pidamistingimustest, söötmisest, karjamaa kaugusest lüpsiplatsile jms tingimustest. Kuuma suveilmaga peaks piimakarjal olema põllul tagatud piisav veevaru. Kuna paljud farmid on ehitatud nõukogude ajal, on seal vanad seadmed, mida tuleks järk järgult välja vahetada. Praktika näitab, et vanade jootjate väljavahetamine laudas uute automaatjootjate vastu tõstab piimatoodangut märgatavalt. Piimatoodangule mõjuvad hästi ka puhkamiseks tagatud 6-8 tunnine pime aeg ja piisav valgus selleks ettenähtud ajal. Pikk valguspäev mitte ainult ei suurenda lehmade piimatoodangut, vaid suureneb ka loomade poolt tarbitav söödakogus ja paraneb sööda omastamine ning loomade rasvumine väheneb. Lehm peab ennast asemel mugavalt tundma, loomale peaks olema võimaldatud piisav allapanu, kas siis, kuiv turvas, saepuru või põhk
Kui mõni loom tahab lüpsmist rohkem kordi, siis enne teatud aja möödumist teda lüpsiaparaadi juurde ei lubata. 9) Veiste pidamine. 1) fikseeritud pidamine: Lõaspidamine – iga lehm asub laudas kindlas kohas. Lehmad on lõastatud, mistõttu nende liikumisvabadus laudaperioodil on piiratud. Lehmade pidamisel on oluliseks asemete suurus. Aseme laius on keskmiselt 120-140 cm. Pikkuse järgi jaotatakse asemed lühikesteks, pikkadeks ja poolpikkadeks. Jootmine toimub üldjuhul automaatjootjate abil (1 jootja kahe lehma kohta). Tiined kinnislehmad vajavad päevas ca 45l ja üle 25 kg päevatoodanguga lehmad kuni 80l vett. Lüpsmine toimub torusse- või kannulüpsiaparaatidega. Söötmine toimub käsitsi või mehhaniseeritult. Sõnniku eemaldamine toimub mehhaniseeritult või käsitsi. Kombiboksides pidamine – lehmad asuvad metalltorudega kolmest küljest piiratud asemetel (boksides). Boksi tagumisest küljest on lehm fikseeritud nööriga. Lõastamist ei kasutata. Selle
tagajalgade vahelt. Veel on: Robot-lüpsiplatsid – täielikult automatiseeritud. Lüpsikordade arv on 3-4. 8 Veiste pidamine. 1) fikseeritud pidamine: Lõaspidamine – iga lehm asub laudas kindlas kohas. Lehmad on lõastatud, mistõttu nende liikumisvabadus laudaperioodil on piiratud. Aseme laius on keskmiselt 120-140 cm. Pikkuse järgi jaotatakse asemed lühikesteks, pikkadeks ja poolpikkadeks. Jootmine toimub üldjuhul automaatjootjate abil (1 jootja kahe lehma kohta). Lüpsmine toimub torusse- või kannulüpsiaparaatidega. Söötmine ja sõnniku eemaldamine toimub käsitsi või mehhaniseeritult. Kombiboksides pidamine – lehmad asuvad metalltorudega kolmest küljest piiratud asemetel (boksides). Lehmad asuvad söötmise ja puhke ajal boksides. Lüpsmine toimub lüpsplatsil. Söötmine toimub söötmislaval. 2) lõastamata pidamine ehk vabapidamine: Sügavallapanuga pidamine – peetakse paksul sõnnikukihil
Selle vältimiseks kasutatakse elektrilisi "treenereid", mis on paigutatud 3-4 cm turjast kõrgemale. Roojamisel on loom sunnitud taganema sõnnikukanali poole. Vastasel juhul saab ta juhtmest elektrilöögi. Poolpikad asemed, pikkuseks on 170...190 cm. Asemete vahel võivad olla metallpiirded, mis takistavad lehmal naaberasemele astumast. See on vajalik selleks, vältida kõrvalasuvale lehmale magamise ajal udara või nisade peale astumist. Jootmine toimub üldjuhul automaatjootjate abil. Jootjad on monteeritud sõimevõrele arvestusega 1 jootja kahe lehma kohta. Veekulu sõltub looma füsioloogilisest seisundist ja piimatoodangust. Tiined kinnislehmad vajavad päevas ca 45l ja üle 25 kg päevatoodanguga lehmad kuni 80l vett. Lüpsmine toimub torusse- või kannulüpsiaparaatidega. Söötmine toimub käsitsi või mehhaniseeritult. Paljud vanat tüüpi laudad ei võimalda kasutada tänapäevaseid seadmeid. Uuemates
Selle vältimiseks kasutatakse elektrilisi "treenereid", mis on paigutatud 3-4 cm turjast kõrgemale. Roojamisel on loom sunnitud taganema sõnnikukanali poole. Vastasel juhul saab ta juhtmest elektrilöögi. Poolpikad asemed, pikkuseks on 170...190 cm. Asemete vahel võivad olla metallpiirded, mis takistavad lehmal naaberasemele astumast. See on vajalik selleks, vältida kõrvalasuvale lehmale magamise ajal udara või nisade peale astumist. Jootmine toimub üldjuhul automaatjootjate abil. Jootjad on monteeritud sõimevõrele arvestusega 1 jootja kahe lehma kohta. Veekulu sõltub looma füsioloogilisest seisundist ja piimatoodangust. Tiined kinnislehmad vajavad päevas ca 45l ja üle 25 kg päevatoodanguga lehmad kuni 80l vett. Lüpsmine toimub torusse- või kannulüpsiaparaatidega. Söötmine toimub käsitsi või mehhaniseeritult. Paljud vanat tüüpi laudad ei võimalda kasutada tänapäevaseid seadmeid. Uuemates
A B 68 VEISEKASVATUS C Pikk (A), lühike (B) ase ja lamav lehm lühikesel asemel (C). 1 asemeeraldaja; 2 joogiautomaat; 3 puhketsoon; 4 söötmistsoon; 5 sõnnikutsoon; 6 klambriga Grabneri lõõg. Jootmine toimub üldjuhul automaatjootjate abil. Jootjad on monteeritud sõimevõrele arvestusega 1 jootja kahe lehma kohta. Veekulu sõltub looma füsioloogilisest seisundist ja piimatoodangust. Tiined kinnislehmad vajavad päevas ca 45l ja üle 25 kg päevatoodanguga lehmad kuni 80l vett. Lüpsmine toimub torusse- või kannulüpsiaparaatidega. Söötmine toimub käsitsi või mehhaniseeritult. Vanemates lautades söödetakse nii jõusööta kui ka koresöötasid käsitsi
annaabi.ee 
