Veenus Üldised andmed Läbimõõt 12100 km Keskmine tihedus 5,25 g/cm³ Tiirlemisperiood 225 päeva Pöörlemisperiood 243 päeva Planeet pöörleb vastassuunas Keskmine kaugus päikesest 80 miljonit km Maale lähim planeet vähim kaugus 42 miljonit km Veenuse uurimine Planeet on nii ere, et on taevast kergesti leitav Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. aastal Veenuse pinnaehitust on uuritud radaritega Koostis Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt-laavast Veenuse kõrgendikud on kaetud raskemetallikirmetisega Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkeltuuma olemasolu Pinnavormid Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega Üldiselt tasane Suurim kõrgustevahe 12 km Pinnalt on leitud 100000 väikest ja mitusada suurt vulkaani Suur hulk meteoriidikraatreid
Veenust tunti juba ammu nii Babüloonias, Vana- Kreekas ning ka Vana-Roomas.Oma nime on Veenus saanud vanarooma elu- ja armastusjumalanna järgi. ·Ainult Päike ja Kuu on Veenusest Maa taevas heledamad ·Veenuse pöörlemisperiood on 117 Maa ööpäeva, tiirlemisperiood 225 Maa · Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude ööpäeva Liidu automaatjaamal "Venera ·Veenus on ainuke planeet, mis tiirleb 7" 1970. aastal. vastassuunas · Telje kalle ekliptika tasandi suhtes on ·Keskmine temperatuur on 480° C (kõige 177,3 kraadi. kuumem planeet päikesesüsteemis) Maa ·Tiirlemisperiood on 365,256 päeva, pöörlemisperiood on 23h 56min ·Keskmine temperatuur 15°C ·Ainus planeet, kus on elu ·Keskmine kaugus Päikesest on 149 600 000
Veenus Kati Nevzorov 12.H Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse orbiit on ringikujuline. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Veenuse uurimine Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. Veenuse uurimine "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul
Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km), mida tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse uurimine Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. aastal. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit). Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal
Juhendaja : Õp. Peeter Aruoja 2012 SISSEJUHATUS Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet . Minimaalne kaugus 42 milj. Km . See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" aastal1970. 2012. aastal tiirleb Veenuse ümber Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) missioon Venus Express. Missiooni läbiviiv rakett saadeti kosmosesse 2005. aasta novembris ning Veenuseni jõudis see 2006. aasta aprillis. Missiooni eesmärgiks on jälgida Veenuse atmosfääri, mõista selle kui ka üldiselt atmosfääri eripärasusi, et aru saada kliimamuutustest ka Maal 3 ATMOSFÄÄR JA PINNAVORMID
1978a. Venera11 ja 12, NSVL(lähedased möödalennud ja laskumine) 1982a. Venera13 ja 14, NSVL(lähedased möödalennud ja laskumine) 1983-94a. Venera15 ja 16, NSVL(tehiskaaslased-radarkaardistajad) 1985a. Vega1 ja 2, NSVL(Veenuse ja Halley komeedi sond-laskumine ja õhupall) 1991a. Galileo, USA(lähedane möödalend) 1990-94a. Magellan, USA(tehiskaaslane-radarkaardistaja) 1998a. Cassini, USA(lähedane möödalend) Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit)."Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega."Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka
tagurpidi ning üks Veenuse päikeseööpäev kestab 243 Maa ööpäeva, seega on Veenuse aastas ligikaudu 2 ööpäeva. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet planeedi pinnal peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjuseks võib olla loodete mõju, kuid päris kindel see ei ole. VEENUSE UURIMINE Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal Venera 7 1970. aastal. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 19901994 orbitaaljaama Magellan tehtud mõõtmised (täpsus 120300 meetrit). PILT 2 Veenuse reljeef Venera 10, Venera 14, Vega 1 ja Vega 2 maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. Vega 1 ja Vega 2 maandusid Aphrodite maa
Tiiru ümber päikese teeb 224,70 päeva. Pöördele ümber oma telje kulub 243 päeva ja 14 minutit. Temperatuur pinnal on 465 kraadi C. Veenuse orbiit on Päikesesüsteemi planeetide hulgast kõige ringikujulisem. Veenus on armastuse ja ilu jumalanna ning arvatavasti nimetati planeet sellepärast nii, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. UURIMINE Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" aastal 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit). "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega.
pöörlemine. Veenusel pole looduslikke kaaslasi ning puuduvad ka rõngad. Veenus paistab taevas väga eredana ning seda võib kergelt segi ajada mõne tähega.PINNA TEMPERATUUR Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. See ei muutu öö ja päeva vaheldumisel, kuna atmosfäär on väga tihe ja see peegeldab peaaegu kogu soojuse Veenuse pinnale. VEENUSE UURIMINE Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. aastal. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud. "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega.2012.aastal tiirleb Veenuse ümber Euroopa
Veenuse uurimine Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit). "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega.
Kuigi süsihappegaasi olemasolu tuvastati juba 1932. aastal, andis alles esimesena Veenuse atmosfääri sisenenud automaatjaama "Venera 4" otsemõõtmine 1967. aastal teada õhkkonna põhikomponentide tegeliku osakaalu. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest päikesesüteemi kõige kuumema planeedi. Maanduda õnnestus Veenusel esimesena N. Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. aastal. Selgus, et maandumiskohas oli temperatuur 475°C ja õhurõhk küündis 90 atmosfäärini! Nii suur rõhk valitseb Maa ookeanides kilomeetri sügavusel. Tugevad tuuled, puhudes päevapoolelt ööpoolele ja ekvaatorilt poolustele, ei lase kusagil tekkida olulisi temperatuurierinevusi. Süsihappegaas Veenuse atmosfääris laguneb valguse mõjul vingugaasiks ja hapnikuks. Kuna rekombinatsioon on aeglane, peaks kogu CO2 lagunema mõne aastatuhandega. Kõige tõenäosemalt
sära varjab seda. Esimesena Merkuuril nähtud objekt sai nimeks Kuiperi kraater planeediuurimise veterani Gerard Kuiperi järgi, kes suri kui Mariner 10 teel Merkuuri poole oli. /6/ Veenus Veenus on meile lähim planeet(vähim kaugus 42 milj. Km) ja maaga peaaegu ühesuurune. See on nii hele, et on taevast kergesti leitav. Hommikul taevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtul taevas nähtavat Ehatäheks. Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Teleskoobist vaadatuna paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle panda ei saa vaadelda, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihedam pilvekiht ja 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Kahe pilvekihi vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Veenus pöörleb tagurpidi. Temperatuur Veenuse pinnal on 480 °C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam kui Maa oma. Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga
Sellegipoolest pole planeedil magnetvälja õnnestunud avastada. Arvatavasti on magnetvälja puudumise põhjuseks aeglane pöörlemine. Veenuse sisemus on arvatavasti väga sarnane Maa omale: Sisemuses asub umbes 3000 km raadiusega rauast tuum ja enamuse planeedist hõlmab sulakivimist ümbris . Viimased tulemused Magellan'i andmetelt näitavad, et Veenuse koor on tugevam ja paksem kui on eelnevalt oletatud. Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit)."Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega."Vega 1" ja "Vega 2" maandusid
mitmesuguseid vesiniku ja väävliühendeid ning intergaase. Kuigi süsihappegaasi olemasolu tuvastati juba 1932. aastal, andis esimesena Veenuse atmosfääri sisenenud automaatjaam "Venera 4" otsemõõtmine teada õhkkonna põhikomponentide tegeliku osakaalu alles 1967. aastal. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi. Esimesena õnnestus Veenusel maanduda N. Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. aastal. Selgus, et maandumiskohas oli temperatuur 475 0C ja õhurõhk küündis 90 atmosfäärini! Nii suur rõhk valitseb Maa ookeanidest kilomeetri sügavusel. Tugevad tuuled, puhudes päevapoolelt ööpoolele ja Ei; ekvaatorilt poolustele, ei lase kusagil tekkida olulisi temperatuuri erinevusi. Veenuse atmosfääris olev süsihappegaas laguneb valguse mõjul vingugaasiks ja hapnikuks. Kuna rekombinatsioon on aeglane, peaks kogu CO2 lagunema mõne aastatuhandega
planeedid, mis on suured ja asuvad oma tähele väga lähedal. Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks 3 Veenuse uurimine Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit). "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega.
aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Ehkki üheks pöördeks kulub 243 Maa ööpäeva, on tiirlemise tõttu Veenuse päikeseööpäeva pikkus 117 ööpäeva. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjuseks võib olla tõusu-mõõnajõudude mõju, kuid päris kindel see ei ole.[6] Maanduda õnnestus Veenusel esimesena N. Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. aastal. Selgus, et maandumiskohas oli temperatuur 475°C ja õhurõhk küündis 90 atmosfäärini. Nii suur rõhk valitseb Maa ookeanides kilomeetri sügavusel. Tugevad tuuled, puhudes päevapoolelt ööpoolele ja ekvaatorilt poolustele, ei lase kusagil tekkida olulisi temperatuurierinevusi. [6] 3.2 Veenuse omadused Veenuse atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist, mida on 96,5%, sisaldades veel 3,4%
annaabi.ee 
