Klassikaline ajajärk Kujutatakse keerukamaid liigutusi. Kujud on vaadeldavad igast küljest. Nägudel ei ole enam tardunud ,,arhailist naeratust" Hakatakse kasutama kontraposti. Inimese keha toetub seistes ainult ühele jalale (tugijalg) ja teisele ainult nõjatub (nõjalalg). Lysippos. Sandaalisiduja. Louvre, Pariis. Hellenistlik skulptuur Aleksander Suure ajal levis kreeka kultuur idas Indiani, põhjas Kesk-Aasiani ja lõunas Egiptuseni. Religiooni teenimiselt muutus kunst autokraatlike dünastiate ülistamiseks. Kasutati järjest rohkem paleede kaunistamisel. Alguse sai kollektsioneerimisharratus. Kujutusviis oli äärmiselt realistlik isegi naturalistlik. (jumalate, kangelaste ning "vaprate ja imeilusate" idealiseeritud kujude asemel) Jumalaid kujutatakse ikka aga maistena, inimlikkudena. Muutuvad liikumised ja nakatavaid emotsioonid, mida väljendati poosides zestides ja näoilmes. Psüühika kujutamine. Füüsilised ja hingelised kannatused, võitlus, võit ja surm.
Kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Kreeka ise kaotas kunstis tähtsuse. Olulisemateks kunstikeskusteks said nüüd Aleksandria, Pergamon ja Rhodose saar. Surma ja hauataguse maailma kajastamine kunstis muutus olulisemaks. Hellenismi ajal jätkus kunsti iseseisvumine omaette kultuurialaks. Levis arusaamine, et kunst ei erinine mitte ainult religioonist, vaid ka moraalist. Religiooni teenimiselt muutus kunst autokraatlike dünastiate ülistamiseks, mida kasutati järjest rohkem paleede kaunistamisel. Erinevalt eelnevatest perioodidest, hakkas hellenismi ajal ideaali kujutamine skulptuurides asenduma realismi kujutamisega. Kujutusviis oli äärmiselt realistlik jumalate, kangelaste ning "vaprate ja imeilusate" idealiseeritud kujude asemel. Jumalaid küll kujutati, aga maistena ning inimlikkudena. Rõhutati kujutatava individuaalsust, muutusid liikumised ja
riikidega. Ometi pole need vastuolud teiste riikidega kasvanud aga lepitamatuks vaenuks. Lääneriigid on Venemaad ikka toetanud turumajandusele üleminekul, IMF on eraldanud aga mitmel korral suuremaid laene Venemaa majanduselu elavdamiseks. VIIMASTE AASTATE ARENG B. JELTSINI VALITSUSAJAL. Venemaa majanduslik ja sisepoliitiline areng oli endiselt ebastabiilne. Majandusraskused aina süvenesid ning elatustase langes veelgi. Kuigi Jeltsin oli autokraatlike kalduvustega riigipea, tekkis Venemaal täiesti eriomaste joontega, ainult Jeltsinile omane valitsemismeetod. Demokraatiale omast võimude lahusust asendas Venemaal erinevate gruppide huvide lahusus. Jeltsini roll oli olla nende vahel tasakaalustavaks jõuks. Siia vahele mahtusid sagedased haigus- ja passiivsushood. Seega oli ühiskonna huvidega arvestamisest see süsteem kaugel. Kõik grupid esindasid ainult üht või teist laadi eliite
4.saj ja hilisemast ajast on säilinud savikujusid, mida kunagi ei valatud pronksi ega tahutud välja marmorist. Need heidavad pilgu stseenidele argielust Hellenistlik skulptuur 323 eKr 30 pKr Aleksander Suure ajal levis kreeka kultuur idas Indiani, põhjas Kesk-Aasiani ja lõunas Egiptuseni. Kreeka ise kaotab kunstis tähtsuse. Olulisemad kunstikeskused on: Aleksandria, Pergamon ja Rhodose saar. Religiooni teenimiselt muutus kunst autokraatlike dünastiate ülistamiseks. Kasutati järjest rohkem paleede kaunistamisel. Alguse sai kollektsioneerimisharratus. Skulptuur 5 Kujutusviis oli äärmiselt realistlik isegi naturalistlik. (jumalate, kangelaste ning "vaprate ja imeilusate" idealiseeritud kujude asemel) Jumalaid kujutatakse ikka, aga maistena, inimlikkudena. Rõhutati kujutatava individuaalsust
avaldada, kui konkurentsivõimelised ja vabad need valimised on, täidesaatva võimu kontrollimismehhanismid ja kodanikuvabaduste garanteerimine. Igal aastal saab iga riik, keda uuritakse endale skoori, see on -10st kuni +10ni. -10 kuni -6 tähendavad autokraatlikku riigisüsteemi, -5 kuni +5 on vahepealsed riigid, ning need riigid, kus skoor on +6 kuni +10 on demokraatiad. See on unikaalne, sest vaatleb valitsevate institutsioonide demokraatlike ja autokraatlike asutuste samaaegseid omadusi, mitte diskreetseid ja üksteist välistavad valitsemisvorme. Polity IV klassifikatsioon – Riigi institutsionaalsete funktsioonide eksisteerimine või mitteeksisteerimine. Konkurentsivõimelist juhtide valimist mõõdetakse valimiste käigus, kus on vähemalt kaks või rohkem parteid või kandidaati. Valinuks saamise vabadust mõõdetakse selle läbi, milline on kõikide kodanike võimalus saada