3. Kommunikatsioonimudel KONTEKST SAATJA ------ TEADE ------ VASTUVÕTJA KONTAKT 4. Pressiteade on suunatud: ajakirjanikele 5. Nimetage organisatsiooni (ettevõtte) sisekommunikatsiooni korraldamise võimalusi: --------------------- 6. Organisatsiooni kommunikatsioonid võib jagada: informeeriv kommunikatsioon autokommunikatsioon motiveeriv kommunikatsioon tunnustuskommunikatsioon
.. Keel (semiootiliselt) kui organisatsiooni looja ja organisatsioon kui keel (sellisel kujul küsimus ei tule) Üldtuntud organisatsiooni näitel kuidas märgisüsteeme kasutatakse. Miks on mistahes kommunikatsiooniakt semiootiline fenomen? Põhjus on selles, et mis tahes sõnum, mida kommunikatsiooniaktis edastatakse, on alati märkide poolt vahendatud ja pakub semiootikule huvi just oma märgilisuse tõttu. Isiklik kommunikatsioon, massikommunikatsioon, autokommunikatsioon. (Massikommunikatsioon on enamasti vahendatud, suunatud massidele ja umbisikuline; saatja ei tea kunagi päris täpselt, kes on vastuvõtja. Iga massikommunikatsiooni aktiga kaasneb paratamatult möödalaskmine (sõnum jõuab selleni, kellele see mõeldud ei ole, keda see ei huvita), mille aga korvab võimalik ahellevi (vastuvõtja hakkab täiendavaks meediumiks, levitades sõnumit edasi).
Hõivaja võtab vastu sõnumit, mis pole talle määratud ja saadab välja vale sõnumi. Seega on hõivajast saanud segaja. Jakobsoni põhimõtestest lähtudes nõuab see loogika, et sõnumid peavad olema orienteeritud hõivajale. Aisopost nimetatakse ka valmide isaks. Valmid lõid oma maailma lõvi = valitseja, eesel = loll, rebane = kavalpea, kuid mitte tegija. Siis võis rääkida sellised asju, mis muidu olid ühiskonnas karistatavad. Kommunikatsioon ja autokommunikatsioon · Mina sõnum tema · Mina sõnum mina Selle teooria pakkus älja 1973 aastal Juri Lotman (Kaks kommunikatsioonimudelit kultuurimehhanismis). Selleks, et kommunikatsioon toimiks, peab olema mingi ühisosa minu ja tema vahel. Kui ma üritan midagi seletada, siis ma pean seletama seda mingi ühiskogemuse kaudu. Sõnum kukub läbi siis, kui ühisosa on liiga väike. Samas aga kui ma räägin midagi sellist, mida kõik nagunii teavad, siis pole sellel mingit mõtet
ratsionaalsus, kaasaja ühiskonnas on see ratsionaalsus pärsitud ning eksisteerib nn."elamismaailm": meie vahetu maailm, mis konstrueerub inimestevahelistes suhetes. Keel on Jakobsoni järgi inimkonna primaarne kommunikatsioonivahend; teised märgisüsteemid on sekundaarsed.Jakobson leidis, et keel ei pruugi olla ainult kommunikatsiooni vahend see on ka inimese olemise viis. Saatja ja vastuvõtja võivad olla ühes isikus autokommunikatsioon. Keel on tegelikult ka visuaalne Jakobson räägib: see on kui lugemisprotsessi on kaasatud kõik meeled. 10. Milline mõju on evolutsiooniteoorial olnud kultuuriteoreetilistele distsipliinidele? Kultuuri tugenev isiksusekäsitlus on seotud Esimese maailmasõja järgse pettumusega optimistlikus evolutsiooniteoorias. See suunas uurijaid rohkem tegelema kultuuri psühholoogiliste probleemidega. Jõuti tõdemuseni, et kuigi psühholoogiliste tõlgenduste
.Katz, Lazarfeldi kaheastmeline kommunikatsiooni mudel. Grupifenomenid Makrotasand massikommunikatsioon .(Mesotasand organisatsiooni, rühmadevahelne kommunikatsioon(meso/mikro .Mikrotasand rühmasisene kommunikatsioon, indiviidide vaheline ja sisene .Internet lõhub massikommunikatsiooni erinevust teistest kommunikatsioonivormidest ?Igal tasandil on samad küsimused: Kes kommunikeerub kellega? Miks kommunikeerutakse Isiku tasandi kommunikatsioon autokommunikatsioon: iseenda kogemuse sõnastamine, sisekõnes, päevikus. Isiksuslik domineerib eneseväljendus, emotsionaalne kontakt, reeglid vabad, dialoogilisus kahepoolsus. Rolliline- domineerib instrumentaalne aspekt, reeglid ette .kirjutatud rollisuhetega, sageli ühepoolne, ettekirjutav, aru andev Kommunikatsioon grupis kommunikatsioon kui gruppi sisestruktuuri kujundaja, grupi .märgid, arvamusliidri roll, rituaal kui grupikommunikatsioon Massimeedia tehnoloogia + institutsioon
Nüüdisaegne zoosemiootika Süsteemibioloogia – püüab ökoloogilisi süsteeme vaadelda eri tasandeid võimalikult kompleksselt suhestatuna Evolutsiooniline arengubioloogia: keskendub ontogeneesile, milline on keskkonna mõju ja roll elusolendi kujunemisele ja ka evolutsioonile Loomade kommunikatsiooni käsitatakse ka lähtuvalt kirjandusteooriast. Kui on korduvad episoodid, järgnevused, kas neid võiks kirjeldada ka lugudena. 5.03.15 Autokommunikatsioon Klassikaliseks näiteks loomadel nahkhiirte kajalokatsioon – kuulmise põhjal info takistustest, mis keskkonnas võivad olla. Propriotseptiivne (keha kommunikatsioon iseendaga, nt närvisüsteemi ja lihaskonna vaheline kommunikatsioon, mille abil organism oma liikumist keskkonnas parandab, täpsustab) ja eksterotseptiivne tagasiside (infovahetus läbi keskkonna ja keskkonna kaudu saab elusolend infot selle keskkonna