· Konformsus (conformity) Igapäevases situtatsioonis on konformsuse lihtsamateks näideteks matkimise (contagion) ilmingud: · sotsiaalse matkimise fenomen · emotsionaalse matkimise fenomen Kollektiivsetes otsustuskogudes: grupimõtlemine (groupthinking), Irving Janis (1971,1982) II Mõjustamist kirjeldavad tuntumad uuringud · Muzafer Sherif (1935;1937) - autokineetilise liikumise katsed ja grupi normidele kuuletumine. . , ( ), (). põhimõtteline tulemus - arvamuste ühtlustumine 3-4 korral · Solomon Asch (1955) grupi survele kuuletumine. . põhimõtteline tulemus ca 37% inimestest käitub antud eksperimendis konformselt · Stanley Milgram (1965;1974) autoriteedile allumise efekt
5ndal päeval, kuna see muutus psühholoogiliselt ohtlikuks. 8. Milliseid kolme tõõpi seadumusi omistab Asch katseisikutele oma konformuse uurimustes? a. Grupi suurus: kui üle 5 inimese oluliselt tugevam mõju b. Liitlased: vähemalt üks teisitimõtleja vähendab oluliselt grupi mõju c. Staatus: kõrgem staatus tähendab madalamat konformsust d. Sugu: naised veidi konformsemad kui mehed 9. Mida näitasid Sherifi autokineetilise efekti katsed? a. Normi loomine mida teised järgivad. Teiste inimeste juuresolek paneb meid normikohaselt käituma. 10. Kelle termin on ,,vajadus sotsiaalse reaalsuse järgi"? a. 11. Millistel viisidel võib TV-s nähtud vägivald mõjutada käitumist? a. Mõjub virgutavalt b. Pidurdus kaob c. Jäljendatakse d. Teeb tuimaks e. Tegemist on mingit sorti jäljendamisega. Näiteks kui oli boksi matsh ning
Vangivalvurid elasid liialt sisse. Identiteet sotsiaalne osa, personaalne osa. Personaalne osa on unikaalne. Konformism muutus käitumises või hoiakutes, mis toimub reaalse või kujuteldava grupi survel. Nõustumine, kui inimene hakkab ka siemiselt seda uskuma Aschi eksperimendid joonte pikkusega kui teised ütlevad, et tegelikult lühem joon on pikim joon. Hakkasin kahtlema oma silmanägemises. Sherifi autokineetilise efekti katsed tuluke liikus pimedas ruumis, mitu cm liikus tuluke? Teised ütlesid, et tuluke liikus kaks korda pikema maa. Konformeeruvad inimesed rohkem, kui otsused on rasked ja inimesed tunnevad end ebakindlatena. Nt kui autoriteedid saavad erineva tulemuse matas. Kui ka grupi suurus on rohkem kui 3 inimest. Grupi meie-tunne on suur, avalikes situatsioonides. Miks toimib? Normatiivne, informatiivne Kes enam? Sõltuvalt kultuurist, naised rohkem.
Enesehinnangu langus Ebakindluse tõus, ängistus Assotsiatsioonid lapsepõlvest seoses grupist väljaheitmisega Kuuluvusvajaduse rahuldamatus Vähenevad võimalused sotsiaalseks võrdlusek · Tulemused Pingutuste suurendamine ühistegevuseks Nõustumine teistega kasvab Kasvab hirm võimalike tõrjumiste ees Konformsus · Sotsiaalse võrdluse teooria (Leon Festinger, 1954) · Konformsus kui isiksuseomadus - püsiv kalduvus alluda grupi survele · Sherif (1935) hinnangud autokineetilise efekti hindamisel · 37 % konformsed (Asch, 1955) · Järeleandlikkus ei muuda oma arvamust, kuid allub, sest muidu on ohtlik · normatiivne allumine muudab grupi survel arvamust, alluda on kasulikum kui mitte alluda Konformsus kui isiksuseomadus - püsiv kalduvus alluda grupi survele · Konformistid on: vähem intelligentsed väiksem enesekindlus ja stressitaluvus kalduvus alaväärsusele väljendavad/jäljendavad iseseisvat kaalutlemist (a' la sõltumatu inimene)
Usaldusväärsus Magaja efekt, eksperdi arvamus "Juhuslikult" kuuldud info Edastaja veetlus ·Teate o madused Teate esitamise kindluse m äär Emotsionaalne m õju, "hir mu tingi mus" ·Teate saaja Assi milatsioon, o maksv õtuala Konformsus Sotsiaalse võrdluse teooria (Leon Festinger, 1954) · · Konfor msus kui isiksuseo madus püsiv kalduvus alluda grupi survele · Sherif (1935) hinnangud autokineetilise efekti hindamisel · 37 % konformsed (Asch, 1955) http://www.si mplypsychology.org/aschc onfor mity.html · Nõustumine ei muuda o ma arvamust, kuid allub, sest muidu on ohtlik · Identifitseeri mine gruppi kuuluvus, autoriteetne isik alluda on kasuliku m kui mitte alluda · Internaliseeri mine täielik o maksvõtt Autokineetilise efekti hinnang Asch, 1955 Kuulekus Milgram (1963) elektrilöögi eksperiment:
Kelley 1959) Sotsiobioloogilised teooriad (nt. Bowlby, 1958)ellujäämine on tõenäolisem grupis (Baumeister ja Leary, 1995).Soodumus sideme loomiseks geneetiliselt tingitud. Optimaalse eristumise teooria (Brewer, 1991)soov tasakaalustada kuuluvusvajadust, sotsiaalset hellitust ja eristumisvajadust Grupi karakteristikud Grupi normid Käitumine Hoiakud Taju nt. Sherif 1935, 1936 autokineetilise efekti katse. Grupinormid: Kokkulepped, mida tavaliselt ei fikseerita Grupinormid on väärtuste skaala, millega määratakse aktsepteeritava ja mitteaktsepteeritava käitumise ja hoiakute piirid grupis (Sherif, 1969) Normide teadvustamine: Teadvustamine vabastab liikmete käitumise, küpsus tõuseb Nii positiivne kui negatiivne mõju, seetõttu teadvustamine oluline Normid tekivad ja kinnistuvad, sest: Võimaldavad piiritleda grupi toimuvat ja määrata suhted teistega
annaabi.ee 
