müüki *kasutatud toodete tagastamine jaotusorg-le või tootjale taaskasutuseks (taastootmine ja uuendustegevused) (*Üldiselt ka pakendid) 54. Mille tõttu tagastuslogistika lülitamine logistikasse suurendab kulusid? Suurenevad transpordi muutuv- ja püsikulu, marsruutide optimeerimine raskem, veovõime maksimeerimise raskused, tühisõidud jne. 55. Milliste negatiivsete mõjude tõttu tekkis roheline logistika? Autokasutuse kasv *pakendijäätmete suur osakaal *(Tootmises) raiskav tarbimine 56. Kuidas on võimalik saavutada kuludes säästu rohelise ja tagastuslogistika kaudu? 1)Toote eluea pikendamine- pikema kasutuseaga aga kallimad tooted 2)Ühekordsest kasutuskultuurist loobumine (korduskasutusega taara jne) 3)Jäätmekäitluse vajaduse vähendamine 4)Veovajaduse vähendamine (balansseeritud koormad, optim-tud marsruudid jne) 5)Uuendatud tooraine kasutus (vana tooraine ümbertöötlemine jne)
kogukulu oleks vähim. Tagastuslogistika suuremaid probleeme on transpordi muutuv- ja püsikulu säästmine marsruutide optimeerimise, sõidukite veovõime kasutuse maksimeerimise, tühisõitude vältimise jne kaudu. 22. Milliste negatiivsete mõjude tõttu tekkis roheline logistika? Logistikaga on liitunud keskkonnakaitse, nii päri- kui vastassuunaliste tegevuste puhul sest · Transport põhjustab keskkonnale negatiivset mõju, eriti puudutab see autokasutuse kasvu · Pakkimisega on mindud liiale · Kulusäästlikkus tarbimisel jätab soovida (tootmine suunab raiskavale tarbimisele, liiga kergesti visatakse ära kasutuskõlblikud, kuid moest läinud asjad) 23. Kuidas on võimalik saavutada kuludes säästu rohelise ja tagastuslogistika kaudu? 1. Toote eluea pikendamine 2. Ühekordsest kasutuskultuurist loobumine 3. Jäätmekäitluse vajaduse vähendamine 4. Veovajaduse vähendamine 5
kaotavad kõik kasutajad · Ehk näiteks transpordi vallast: uus tee võib mõnikord olla väga halb mõte New York 42nd street: tee sulgemine ei tekitanud ummikut vaid hoopis parandas liiklusvooge ,,Nashi tasakaalupunkt ei ole Pareto-optimaalne" Pigou-Knight-Downs'i paradoks · Ka Lewis-Mogridge'i argument · Tasakaal ühistranspordi ja autokasutuse vahel on tihti seal, kus reisiaeg on võrdne. Investeering maanteedesse meelitab inimesi eemale ühistranspordilt Ühistransport kaotab reisijaid ja hakkab kokku hoidma Uus ummik maanteel võib olla tõsisem Uus infrastruktuur täitub ,,iseenesest" · California: ,,despite enthusiastic freeway building, a bike is a competitive mode" · Lahenduseks: pigem investeerida ühistransporti? Kulukontseptsioonid
, 1999) Linnaarengute puhul on Hollandis oluliseks peetud ka seoseid sõidudistantside ja selleks kulutatud energia vahel linna piires. Leidub autoreid, kes on veendunud, et kõrge linnatihedus ja segatüüpi maakasutus piiravad kütusekasutust eraautodel (Newman & Kenworthy, 1989; Ewing, 1997 via Dieleman et al., 1999). Samas leidub ka neid, kelle arvates selline lähenemine on vigane või tähtsusetu (Gordon & Richardson, 1997; Breheny, 1996 via Dieleman et al.1999). Leitakse, et autokasutuse määrab ennekõike sissetulek. (Dieleman et al.) Olenemata lähenemisviisist pole kompaktne linnaarendamine lihtne ühe komistuskivi tõttu, milleks on linnaregioonide administratiivne killustatus. Hall (1996) on juhtinud tähelepanu sellele, et kompaktse linna arenguks peab olema kohalikul tasandil efektiivne strateegilise planeerimise autoriteet. Sellest tulenevalt peavad ka uute elamurajoonide ehitused olema rangelt reguleeritud, osaliselt ka maakasutuspoliitika poolt
• Kasutajate poolt optimeeritud võrgustikus võib uue ühenduse / lingi loomine viia vood tasakaalust välja ja lõpuks kaotavad kõik kasutajad • Ehk näiteks transpordi vallast: uus tee võib mõnikord olla väga halb mõte – New York 42nd street: tee sulgemine ei tekitanud ummikut vaid hoopis parandas liiklusvooge – „Nashi tasakaalupunkt ei ole Pareto-optimaalne“ Pigou-Knight-Downs’i paradoks • Ka Lewis-Mogridge’i argument • Tasakaal ühistranspordi ja autokasutuse vahel on tihti seal, kus reisiaeg on võrdne. – Investeering maanteedesse meelitab inimesi eemale ühistranspordilt – Ühistransport kaotab reisijaid ja hakkab kokku hoidma – Uus ummik maanteel võib olla tõsisem – Uus infrastruktuur täitub „iseenesest“ • California: „despite enthusiastic freeway building, a bike is a competitive mode“ • Lahenduseks: pigem investeerida ühistransporti?
annaabi.ee 
