Psoriaas Põletikuline nahahaigus,mis on tingitud marrasnaha (epidermise) rakkude kiiremast elutegevusest ja paljunemisest võrreldes normaalse nahaga. Psoriaas on küllaltki sage haigus, mida põeb ~1,5-3% (1-5%) elanikkonnast, erinevused sõltuvad kliimavöötmest ning ka rassilistest omapäradest (kõige rohkem esineb seda valgetel). Haigus ei ole nakkav. Psoriaasi otsene tekkepõhjus on jäänud ebaselgeks. Haiguse autoimmuunset päritolu kinnitab seoste olemasolu mitme autoimmuunsust soodustava geenilookuse ja psoriaasi avaldumise vahel, psoriaasi koosesinemine teiste autoimmuunhaigustega ning erinevate põletikuliste tsütokiinide üleekspressioon psoriaasihaigete nahas ja veres. Erinevate psoriaasi vallandavate faktorite mõjul immuunsüsteem aktiveerub ning see põhjustab uute naharakkude tootmist normaalsest palju kiiremas tempos. Normaalne naharakk küpseb ja irdub 28 kuni 30 päevaga, kuid psoriaasi korral juhtub see juba kahe kuni kolme päevaga
Ravi: pole võimalik täiesti terveks saada, kuid abiks on alternatiivsed ravivõimalused. On olemas uus ravimite grupp-beetainterferoonid, mis vähendavad ägenemiste kasvu 1/3 võrra. Teatud tingimustel kasutatakse ka keemiaravi preparaate, sõltuvalt haiguse kulust ning vormist. On eluaegne haigus, kus keskne tähendus on psüühilistel teguritel. Oluline on omaste toetus, taastusravi ja rehabilatsioon. Alternatiivravi soovitused: lülitada välja kõik allergia võimalused, et ei tekiks autoimmuunsust. Allergikule alati ka parasiidikuur nr1. Siis saab organism alles ära puhastada. Soovitused: välistada IMS ärritused (allergiad, parasiidid), tuvastada raskemetallide intox(juuste spektran), verest ER membraani rasvhapete määramine, detoksikatsioon, rakutoitmine, nõelravi, kaaniravi, manuaalteraapia, massaaz. PARKINSONI TÕBI: basaalganglonite(närvirakud) kahjustusest tingitud kliiniline süsteem. Peamisteks avaldumisteks on liigutuste aeglustumine (hüpo ja bradükineesia),
T raku eellane rändab luuüdist tüümusesse ja siseneb Notch/Notch ligand interaktsiooni abil. Positiivne selektsioon (koores): seondumine oma MHC-le ja oma peptiidile päästab raku (kui ei seondu, või seondub liiga nõrgalt apoptoos). Negatiivne selektsioon (säsis): liiga tugev seondumine oma MHC-le ja peptiidile viib apoptoosi. Positiivse selektsiooni eesmärk on elimineerida ebaefektiivsed ja negatiivse selektsiooni eesmärk on elimineerida autoimmuunsust põhjustavad T-rakud. AIRE- transkriptsiooni faktor tüümuses, mis vastutab koespetsiifiliste antigeenide ekspressiooni eest tüümuses. Pakib kromatiini lahti ja vastutab keha valkude ekspressiooni eest. Expression of non-local proteins by AIRE in the thymus reduces the threat of autoimmunity by promoting the elimination of auto-reactive T cells that bind antigens not normally found in the thymus. MHC restriktsioon- T rakud tunnevad antigeeni ära, kui see on seondunud
haigust. Selle asemel on tegemist paljude geenide koostoimega ja oluline tähtsus on eri geenide väikestel erinevustel ehk polümorfismidel. Geneetilistele tegurite kasuks räägib ka asjaolu, et kolmandikul kuni pooltel (eri haigustel erisugune) geneetiliselt identsetel ühemunakaksikutel, kellest üks on haigestunud, areneb autoimmuunhaigus ka teisel kaksikul. Kuid pigem tuleb geenide osa näha autoimmuniteedi eelsoodumusega, millest omakorda võib areneda mingi autoimmuunhaigus. Autoimmuunsust põhjustavad kaitstud (segregeeritud) antigeenide vabanemine (kõhr; südame ja närvikoe antigeenid, molekulaarne mimikri (rheumatic fever after Streptococcal infection), polüklonaalne aktivatsioon, ravimid (Penicillin - bind to RBC- drug induced hemolytic anemia. Autoimmuunsuse põhjused võivad olla nii geneetilised kui keskkonnast tingitud. 29. Kirjelda lühidalt komplemendi aktivatsiooni erinevaid teid, näidates ära, mis osa on
Sellistena käituvad herpesviiruste perekonda kuuluvad viirused, tsütomegaloviirus, Epstein-Barri viirus. Peristeerivad viirused on enamuse inimese IMMUNOLOOGIA EKSAM 2005/2006 võlur 100 eluajast immuunsüsteemi kontrolli all. Kuid kui toimub immuunsüsteemi pärssumine, aktiveerub seni latentsena püsinud viirusinfektsioon. Viirusinfektsioonid võivad provotseerida autoimmuunsust : Viirusindutseeritud kohekahjustus, peidetud autoantigeenid saavad immuunsüsteemile kättesaadavaks Molekulaarne mimikri – viirusvalgu mingi epitoop on identne või homoloogne mingisuguse kehaomase AH järjestusega, avaneb tee immuunvastuse tekkeks ja edasiseks epitoobi levimiseks. 58. Seeninfektsioonide korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustus. Seened on heterogeensed ja eukarüootsed. Suhteliselt vähe on inimpatogeensed. Kasvades
annaabi.ee 
