soomõiste) Protseduurimälu - aluseks meie vilumustele jalgrattasõit, masinakirjaoskud, tantsuoskus Semantiline mälu - sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe, tagab keele ,,mõistmise", organiseeritud teadmine sõnadest, nende seostest, tähendustest. Ei registreeri esemete tajutavaid kvaliteete. Episoodiline mälu sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel, ta on nö autograafiline(isiklik). Kogu aeg on midagi aktiveerinud, muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul konkreetse elu poolt püstitatud olukordades orienteeruda. Operatiivmälu & töömälu - on nimetatud ka lühimälu sünonüümiks, kui Alan Baddeley teooriale on hakatud nim töömäluks. Põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks.
Töömälu osisteks on: ruumilis-visuaalne (talletatakse info üldistatud kujul, skeemidena), hääldusring (sõnalise teabe ülekordamiseks), tsentraalne täideviiv süsteem (tähelepanumehhanism, mille abil kontrollitakse infvoogude valikuid ja kulgu töömälus, võetakse vastu otsuseid). Sisu ja funktsiooni alusel eristatakse püsimälus kolme alaliiki: - episoodiline – sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel, on nö autograafiline. Episoodilises mälus on koguaeg midagi aktiveeritud, ta muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul olukordades orienteeruda. Indiviidi eluseigad meenudvad episoodilise mälu vahendusel. Unustamine kiire, mida enam uut infot, seda tugevam unustamine. - semantiline – sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe, tagab keele mõistmise, on organiseeritud teadmine sõnadest, nende seostest ja tähendustest
on organiseeritud teadmine sõnadest, nende seostest, tähendustest. Ei registreeri esemete tajutavaid kvaliteete. Juurdepääs S-mällu on sageli hetkeline, vahetu sõnu ja lauseid mõistad kohe neid kuuldes ja lugedes. Ent suur osa s-mälust on igal hetkel mitteaktiivne ,,varjusurmas" kuigi esimese vajaduse peale valmis ,,ärkama". S-mälu on püsiv ja unustamine on vähene. Episoodiline mälu sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel, ta on n-ö autograafiline (isiklik). E-mälus on pidevalt midagi aktiveeritud; ta muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul konkreetse elu poolt püstitatud olukordades orienteeruda. Konkreetse indiviidi eluseigad meenuvad episoodilise mälu vahendusel. Unustamine on kiire, mida enam on uut infot, seda tugevam unustamine. Operatiivmälu töömälu. Põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesannete täitmiseks
organiseeritud teadmine sõnadest, nende seostest, tähendustest. Ei registreeri esemete tajutavaid kvaliteete. Juurdepääs S-mällu on sageli hetkeline, vahetu sõnu ja lauseid mõistad kohe neid kuuldes ja lugedes. Ent suur osa s-mälust on igal hetkel mitteaktiivne ,,varjusurmas" kuigi esimese vajaduse peale valmis ,,ärkama". S-mälu on püsiv ja unustamine on vähene. Episoodiline mälu sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel, ta on n-ö autograafiline (isiklik). E-mälus on pidevalt midagi aktiveeritud; ta muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul konkreetse elu poolt püstitatud olukordades orienteeruda. Konkreetse indiviidi eluseigad meenuvad episoodilise mälu vahendusel. Unustamine on kiire, mida enam on uut infot, seda tugevam unustamine. Operatiivmälu töömälu. Põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesannete täitmiseks
mõsitmise, organiseeritud teadmine sõnadest, tähendustest ei registreeri esemete tajutavaid kvaliteete; juurdepääs hetkeline, vahetu nt sõnu mõistame kohe neid kuuldes; suur osa sellest on passiivne, varjusurmas kuid võib vajaduse peale ärgata semantiline mälu on püsiv 3) episoodiline mälu sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel ta on nö autograafiline (isiklik) seal on koguaeg midagi aktiveeritud, muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne isiku eluseigad meenuvad tänu episoodilisele mälule; ununemine on kiire- mida enam on uut infot seda kergemini unustame Praktilises tegevuses koguaeg koostöös. Kõik mäluprotsessid ja enamik mälu liike kujutavad endast tahtelise a mittetahtelise keerukat kombinatsiooni, kus üks võib teise ees veidi domineerida.