Hüpotees: Kes valitseb Ida-Euroopat, see käsutab südamaad. Kes valitseb südamaad, see käsutab Maailmasaart. Kes valitseb Maailmasaart, see käsutab maailma. Saksa geopoliitiline koolkond: Mõjutatud Ratzeli, Kjelleni ja Mavkinderi vaadetest. Esindajad: K. Haushofer, O. Maull, H. Lautensach, E. Obst, E. Banse Saksa geopoliitilise geograafia seisukorrad: Riik peab alati õigustama oma eluruumitaotlusi (laienemine peab olema põhjendatud). Vt: Edgar Kant ja Karl Inno Suurem ruum võimaldab autarkiat ja sõltumatust oma naabritest. Riigi ruumilisest struktuurist (geopoliitilistest manomeetritest) sõltub kasvu edukus. Geopoliitilisteks manomeetriteks on pealinna asukoht, riigi raskuskese, võimuväljad, kultuuri dünaamika. Suurvõimul on vaja veel “sisemist telge”, mis on tugevuse kasvu jooneks. Dünaamilised riigid neelavad vältimatult need väikeriigid, mis jäävad teele ette või mis ei ole võimelised arendama välja edukaid poliitilisi struktuure. Alles
partei diktatuuri alusel. Kommunistliku partei ladvikust kujuneb välja valitsev eliit; partei juhist saab faktiline riigipea ja diktaator. Valimised jm demokraatlikud institutsioonid kaotatakse või muudetakse farsiks. Ajakirjandus, massimeedia, trükisõna, kunstilooming allutatakse tsensuuril. Majandus riigistatakse ning seda juhitakse käsumajanduse korras, partei diktaadi kohaselt. Eraomand ja ettevõtlus likvideeritakse ja keelustatakse. Välismajanduslikes suhetes eelistatakse autarkiat. Sõjaväe kõrgem juhtkond kujuneb üheks priviligeeritud seisuseks. Relvastuse arendamisel on pea- tähelepanu ründerelvastusel. Majandusharudest eelistatakse sõjatööstuse vajadusi: rasketööstust, metallurgia, energeetikat. Pärast II Maailmasõda pälvib erilist tähelepanu tuumaenergeetika ja raketitehnoloogia. Toimuvad massilised arreteerimised, küüditamised, tapmised jm inimsusevastased kuriteod. Valitseb salapolitsei terror, hirmu ja usaldamatuse õhkkond
kolmeks: liider, eliit, massid (viimastelt nõuti küsimusteta allumist). 40 Antiliberalism, antikommunism: Fasism on antiliberalistlik ja antikommunistlik, üritades kapitalistlike põhimõtetega ümber korraldada ühiskonda nii, et eraomandus säiliks, kuid peamine oleks üldine kasu. Ideoloogia on anti-individualistlik ning antikodanlik, asetades ühiskonna huvid indiviidi omadest kõrgemale. Fasism propageerib majanduslikku autarkiat, mille kohaselt iga rahvas toodab vaid enda tarbeks ning saab majanduslikult iseseisvalt hakkama. Fasistid olid ka Marxi ning kommunismi vastu, väites, et rahvuse ning rassi omadused on tugevamad kui sotsiaalne klass sotsiaalsed vastuolud lõhuvad rahvusterviklikkust. Natsionalism, rassism: Fasistlik ideoloogia hõlmab natsionalismi äärmuslikku vormi. Nn NATSIMEDITSIINI kohta on võimalik leida piisavalt materjali. Autoritest soovitaks Paul Weindling'it ja Robert Proctor'it
demokraatiateooria mõttes. Ühiskond jaguneks kolmeks: liider, eliit, massid (viimastelt nõuti küsimusteta allumist). Antiliberalism, antikommunism: Fasism on antiliberalistlik ja antikommunistlik, üritades kapitalistlike põhimõtetega ümber korraldada ühiskonda nii, et eraomandus säiliks, kuid peamine oleks üldine kasu. Ideoloogia on anti-individualistlik ning antikodanlik, asetades ühiskonna huvid indiviidi omadest kõrgemale. Fasism propageerib majanduslikku autarkiat, mille kohaselt iga rahvas toodab vaid enda tarbeks ning saab majanduslikult iseseisvalt hakkama. Fasistid olid ka Marxi ning kommunismi vastu, väites, et rahvuse ning rassi omadused on tugevamad kui sotsiaalne klass sotsiaalsed vastuolud lõhuvad rahvusterviklikkust. Natsionalism, rassism: Fasistlik ideoloogia hõlmab natsionalismi äärmuslikku vormi. Nn natsimeditsiini kohta on võimalik leida piisavalt materjali. Autoritest soovitaks Paul Weindling'it ja Robert Proctor'it
raamatu "Wealth of Nations". Smith pani suuresti aluse tänapäeva kapitalistlikule majandusteooriale, ta kirjutas turumajanduse põhimehhanismidest hindade isereguleerumisest (keegi ei nõua kõrgemat hinda kui turg seda lubab, keegi ei hakka tootma rohkem kui turg seda nõuab, rikkuse kasv laiemas ühiskonnas: seal kus kellelgi hästi läheb, sinna tulevad ka teised). Smith väitis, et vaba konkurents ning vaba majanduslik tegevus on heaolu allikaks. Ei ole vaja autarkiat ega kaitsta oma turgu teiste riikide majanduste eest. Lisaks sellele ei tohi riik sekkuda majanduslikku tegevusse, peab takistama kaubanduslike monopolide teket ning tagama sellega ühiskonna heaolu. Smithiga tekkis poliitökonoomia teadus sellest, kuidas majandus ja poliitika on omavahel seotud: kuidas poliitika mõjutab majandust ja kuidas majandus mõjutab poliitikat. Marx ja Engels: Saksa ideoloogia Nad alustavad Hegeli kriitikast
annaabi.ee 
