Eesti sportlastest Üldiselt Enim tegeletakse Eestis spordialadest kergejõustikuga. Veerpalu on nimekaim Eesti meessuusataja ja naissuusatajatest on kuulsaim Kristina Smigun, kellel on seljataga kaks kuldmedalit Olümpiamängudelt ja kuulub ka maailma naissuusatajate tippu. Läbi aegade on eestlased Olümpialt koju toonud kokku 24 Olümpiavõitu. Olümpiavõitjate autahvel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Simpel Session Simpel Session on Euroopa suurim ekstreemspordivõistlus, mis toimub iga aasta alguses Tallinnas. Kohal on maailma esirulatajad ja BMX sõitjad. Esimene Simpel Session leidis aset Tartus 2001
esmaspäeval ja pilet maksis 5 kopikat.Huvitavad olid ka laulmistunnid,klaverit koolis polnud ,nii et laulda tuli akordioni saatel. Koolivorm koosnes sinisest vestist, seelikust ja natuke vähem sinisest vormi pluusist,pidulikel puhkudel kanti valget pluusi. Minu esimesed tähed said tehtud täitesulepeaga. Olime täiesti sinised näpud ,suu jne. tindipott asus õpetaja seinakapis ja tinti sai ainult õpetaja loal.Kooli parimatest õpilastest oli seinal autahvel,ka minu pilt oli seal . Peale teist klassi pidin kooli vahetama ,järgmiseks kooliks oli Põltsamaa Keskkool. Kool oli suur paralleer klasse palju Kohustuslik oli kanda punast pioneeri rätti,vahepeal oli muutunud ka koolivorm. Sinine teksamoodi koolivorm asendus ruudulise seelikuga ja vesti asemel sai kanda jakki .Laupäevad olid koolipäevad! Laupäeviti võtsime kooli vabamalt,isegi õpetajad olid laupäeviti leebemad.Koolis toimus pidudid ka ,kõige ägedamad olid klassiõhtud. Peale 8 kl
kesklinna tähtsamate tänavate sõlmpunktis. Linnaväljak ja seda ümbritsev hoonestus on välja ehitatud 1948. aastast pärineva planeeringu ja perspektiivvaate järgi stalinistlikus neoklassitsistlikus stiilis. Väljak on kujundatud sellele ajastule kohaselt pidulikuks ansambliks. Väljaku ääres on kultuurihoone, torniga linnavalitsuse (endise täitevkomitee) hoone ja elumajad, väljakult laskub alla mere poole lai trepp, millele järgneb pidulik ja avar bulvar. Trepi kõrval seisab autahvel, kuhu paigutati tööeesrindlaste portreed Kesklinn (1940.- 50. aastate arhitektuuriansambel - stalinistlik neoklassitsism) Kesklinna hoonestus pärineb Sillamäe kui tööstuslinna rajamise algaastaist. Sõtke jõe paremal kaldal asuva linna vanima osa ehitamise põhialuseks oli 1946.-47. aastatel koostatud linna I generaalplaan (Lengiprosaht) ja 1948. aasta detailplaneerimise projekt (Lengiprosaht). Eesti kõige
heakorrast kuni detailide ja väikevormideni nagu majandi sissepääsu või lipuvarda aluse kujundus. Ka pealtnäha tähtsusetud ülesanded nagu tootmis- ja loomakasvatushoonete ümbruse heakorrastamine ning näiteks korrapäraste jooksukoplite rajamine sigadele. 1950.aastate lõpul Põllumajandusprojekti planeerimisosakonna töö lõppes, misjärel paljud hakkasid mahulist arhitektuuri projekteerima. Pormeistri esimesi elluviidud töid oligi põllumajandustöötajate autahvel Tallinnas Virumäe edelaküljel ja selle ümbruse heakorrastus. Sõjajärgne modernism Eesti arhitektid hakkasid orienteeruma lähemate naabrite, Põhjamaade järgi. Skandinaavia- pärane arhitektuur tähendas pehmemat lähenemist modernismile, inimsõbralikkust, ehitise maastikku sulandamist ja naturaalseid kohalikke materjale nagu puit, tellis ja krohv. Pormeistri esimene ehitatud hoone, millega ta kohe tuntuks sai, oli Lillepaviljon Pirita teel (1958-1960) 3
võimaluse projitiseerida piltide siluetid teineteise järel ekraanile ning nii saigi ta 1882 aastal võimaluse demonstreerida avalikkusele esimest ,,filmi". Aastaid hiljem inspireeris tema töö moodsa filmikaamera leiutajat Thomas Edisoni. Muybridge jätkab oma tööd Pennslyvania Ülikoolis, kus arendab uut multi-objektiiviga kaamerat, millega jäädvustab nii loomi kui ka inimesi. Eadweard Muybridge suri 1904 aastal Inglismaal oma nõo majas, mille välisseinale on asetatud autahvel mälestamaks meest, kes oma tööga andis nõnda palju tulevasele filmitööstusele. (http://www.wildfilmhistory.org/person/180/Eadweard+Muybridge.html) Charles-Émile Reynaud lõi esimese seinale projekteeritud animafilmi, mida näitas avalikkusele 28 oktoobril 1892 aastal Pariisis. (http://en.wikipedia.org/wiki/Charles- %C3%89mile_Reynaud) Tema projekteeritud filmi plussiks oli, et seda sai näidata suuremale publikule, kuid miinuseks osutus kaadrite arv, mis ei ületanud 12. (http://en
annaabi.ee 
