Anna-Liisa Neumann KONSTRUKTIVISTLIKUD ÕPPIMISKÄSITLUSED referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Konstruktivismist üldiselt ................................................................................................... 4 Ausubeli ja Bruneri vaated ning konstruktivism .................................................................... 4 2. Teadmiste struktuuri käsitamine võrkudena ....................................................................... 6 3. Teadmiste sotsiaalne konstrueerimine ................................................................................ 7 4. Situatiivne õppimine ja autentsed õppeülesanded .............................................................. 8 5
Alamastmete ülekanne- lihtreeglite ja lihtoskuste rakendamine uudsetes situatsioonides. Kõrgema astme ülekanne seisneb käsitlusviiside rakendamises protseduurilise sarnasuse äratundmise alusel. Mõlema ülekandeliigi arendamisks vajab õpilane eelkõige praktikat sobivate rakendussituatsioonide äratundmiseks ja mõistmiseks. Ülekandeks tuleb lahendust pakkuv teadmine isoleerida kontekstist, milles see õpiti ja seejärel rakandada uutes oludes. 7. D. Ausubeli tähendusliku õppimise konseptsioon (osutamisvõtete, ennetetavate struktuuride, seostamise ning õpitu ülekande tähenduses). Ausubeli mudel kirjeldab õppimist seletaval-illustratiivsel meetodil. Selle meetodi edukaks rakendamiseka on vaja et õpetaja motiveeriks õpilasi õppima ja totuks nende varasematele teadmistele. Ausubeli käsitluse üldideede rakendamisks tuleb õpetamisel kasutada otsustamisvõtteid õpitava materjali olulistele momentidele ja
Õpitava või arutlusobjektiks oleva materjali üldistamise 12 efektiivsus oleneb sageli õppe-, töö- ja puhkerežiimi otstarbekast korraldamisest. Parimaid tulemusi saavutatakse siis kui pingutav töö konkreetse teema õppimisel vaheldub lõõgastusperioodiga, mil probleemi võib ajutiselt unustada. Üldistamist ja ülekannet soodustavad võtted. D. Ausubeli tähendusliku õppimise kontseptsioon. Alama astme ülekanne – lihtreeglite ja lihtoskuste rakendamine uudsetes situatsioonides. Kõrgema astme ülekanne seisneb käsitlusviiside rakendamises protseduurilise sarnasuse äratundmise alusel. Mõlema ülekandeliigi arendamiseks vajab õpilane eelkõige praktikat sobivate rakendussituatsioonide äratundmiseks ja mõistmiseks. Ülekandeks tuleb lahendust pakkuv teadmine isoleerida kontekstist, milles see õpiti ja seejärel rakendada uutes oludes
Selleks et pingutust nõudnud probleemi näha uues valguses tuleb see mõneks ajaks unustada. Ka koolis tuleb anda õpilastele lõõgastumisvõimalusi peale pingutavat õppimist. Ülistamist ja ülekannet soodustavad võtted. Alamaastme ülekanne - mida suurem on valmisteadmiste pagas seda enam on meil valikuvõimalusi. (eesti keelsete sõnade käänamisel tunneme ära erandid). Kõrgema astme ülekanne vajalik suurem üldistusvõime (oskame käituda erinevates restoranides, metroodes) D. Ausubeli tähenduslik õppimine. Õpetajapoolne materjali esitus peab olema selline mis aitaks seostuda varemõpituga. Osutamisvõtted juhtida õpilase tähelepanu materjali struktuurile. 1. esiteks, teiseks 2. võtmeidee väljatoomine 3. resümeed, (kasut. esituse lõpus) 4. toovad esile autori olulist infot, rõhutavad midagi. Ennetavad strukt. aitab paigutada uue materjali juba õpitud konteksti olemasolevate teadmiste raami. Võtted uue seostamiseks aitavad luua uue üldise tausta inform
lahendada. Idee on selles, et iseavastamine on aegaviitev ja teiste avastatu mitteteadmise või mitteteadmise teesklemise korral ise leiutamine ja pusimine on vähemalt ebaefektiivne, et mitte karmimalt öelda. Seletuslik- tõlgendava meetodi puhul on tegemist vastuvõtva õppimisega (reception learning), mis tähendab kuulamisest, lugemisest või jälgimisest tulenevat õppimist. Seletuslik- tõlgendav meetod ei pea Ausubeli hinnangul sugugi mitte rutiinne drillimine olema, vaid võib olla ka meeldiv õpetaja poolt juhendatud teadmiste ja tähenduste omandamise protsess, mille käigus õppija ei pea ise tingimata avastaja rollis olema. 2.3. Õppimise tulemused ja tingimused Gagne järgi Õppimise tulemused Õppimise tulemusena muutub inimese sooritusvõime. Erinevad sooritusvõime liigid eeldavad erinevaid õppimise tulemusi. Õppimise erinevate tulemuste taga peavad olema erinevad kognitiivsed struktuurid
annaabi.ee 
