mängis Katariina Lauk. Ta punus intriige, mis lõpetaski meestel kannatuse ning nad nõudsid Celimene`lt vastust. Alceste üritas jälle omakorda Celimene`t armukadedaks teha, visates silma Celimene nõbule Eliante`le, keda mängis ka Katariina Lauk. Eliante`st oli aga omakorda sisse võetud Alceste sõber Philinte (Meelis Põdersoo). Lõpuks Eliante ja Philinte leidsid üksteist. Celimene`t tabas, aga Arisnoe ja tema enda pettus. Nimelt pidas Celimene oma austajatega kirjavahetust, andes julgust, et tema võib see valitu olla ja mustates teisi austajaid. Arisnoe, aga andis neile vihje, et midagi on korrast ära, lootes sellega ise mõni austaja saada. Nii kogunesidki kõik asju sirgeks rääkima. Iga austaja luges oma kirja ette ja kaks neist, Oronte ja Clitandre, lahkusidki pettunult Celimene isiksuses. Alceste oli Celimene`s tõsiselt pettunud, aga et tõestada oma armastust kutsus ta Celimene`t koos lahkuma linnast
rahvamuusikaga, mängides ise ka rahvapille. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad. Aastatel 1826-1829 õppis Chopin kompositsiooni Varssavi Kõrgemas Muusikakoolis, kus tema õppejõuks oli Józef Elsner. Chopin pühendus koolis klaverikompositsioonile. Augustis 1829 a, kolm nädalat pärast konservatooriumi lõpetamist debüteeris Chopin Viinis. Edukas esinemine avas talle tee Lääne-Euroopasse. 02.11.1830 jättis Chopin hüvasti oma sõprade ja austajatega. Armsamalt saadud sõrmus sõrmes ja hõbedane karikas kodumaa mullaga ühes, lahkus ta Poolamaalt igaveseks. 1831. a septembris saabus helilooja Pariisi, kus teda võtsid vastu nimekad Poola pagulased ja tuntud kunstnikud (H. Heine, A de Vigny, Eugéne Delacroix). Chopini tutvustati tähtsamatele pianistidele (Ferdinand Hiller, Franz Liszt). Sõprussidemeid lõi ta H. Berliozi F. Mendelssohni ja V. Belliniga. Pariisist tegi ta mitmeid kontsertreise koos oma sõpradest heliloojatega.
Riigiteatrisse sile kui poleeritud. Ekkele tehti ka kiire pakkumine osaleda ühes näidendis. Kuid kohe samal õhtul kui pakkumise sai. Otsustamisvõimalust talle ei antudki, anti vaid leht tema osaga kätte ja et ta selle õhtuks selgeks õpiks. Ja nii Ekke ka tegi. Kui etenduse aeg oli käes, said kõik suure üllatuse osaliseks, nimelt oli poisil kogu tema osa selge, ühe päevase õppimisega. Kui Ekkel oli aeg lahkuda, taheti teda tagasi rahvamajja, koos paljude austajatega: ,,Nägemiseni, härra Moor!" ütleb ikka kasvatatud direktor. ,,Tulge homme kindlasti tagasi ja tooge palju sõpru ja tuttavaid kaasa. Me vajame austajaid!" Kui Ekke Ingelandist koju tagasi naases otsustas ta üsa peagi sealt lahkuda. Neenule ja Enekenile see küll ei meeldinud, kui Ekke oli oma otsuse juba teinud. Kodust uuesti lahkudes rändas ta sisemaa poole, kuid ta polnud hulkur. Juhuslike töödega peatus ta mõned päevad või koguni nädala kuskil paigas ja aitas pererahvast
Arend Goswin omal ajal Laurentz Bruysi parim sõber. Tal oli 4 last 3 poega ja tütar. Pojad surid noortena, tütre Dorothea sünnitamine käis aga naisele üle jõu ja viis ka tema hauda. Goswin ei abiellunud uuesti ja pühendus virtina abiga tütre kasvatamisele. Dorotheast kasvas imeilus neiu, kes oli küll vaga ja kombekas, kuid veidi nõdrameelne. Seetõttu otsustas Goswin ta mehelepanemise asemel hoopis kloostrisse anda. Kuid neiu ilu peale ihus koos teiste austajatega hammast ka Bruysi vanem poeg Thyl, kellele ei piisanud ainult imetlemisest, ja ükspäev tabati teda linna peal ja kõrtsides sellega kiitlemas, et linna kaunim neidis nüüd tema oma olevat. Kuna ühtegi märki, et see vägisi sündinud oleks, ei leitud, siis ei saanud Thyl selle eest mingit karistust. Aga vaatamata Dorothea nõdrameelsusele, oli tüdruk millestki siiski aru saanud ja ennast väärituna tundma hakanud, kes jumala teenimiseks liiga roojane ja rikutud on
■ šokeerisid heakodanlikku maitset julgelt sensuaalsete toonide ja erootiliste kujutlustega. ○ ühiskondlikke teemasid välditi. Marie Under: ● Sündis Tallinnas; ● Hariduse sai ta Tallinna saksa tütarlastekoolist, 1891.-1900. aasta; ● Töötas aastail 1901-1902 "Teataja" talituses; ● 1902. aastal abiellus ta Karl Hackeriga ning elas 1906. aastani Moskvas; ● Kultuuriringkonnad , tutvumised oma ande austajatega (Vilde, Laikmaa, Tuglas jt); ● Siuru; ● 1924. aastal abiellus ta luuletaja Artur Adsoniga.; ● Kuni emigreerumiseni Rootsi 1944. aastal oli Under vabakutseline kirjanik; ○ Aastail 1945-1957 töötas ta Stockholmi Drottningholmi Teatrimuuseumis. ● Sonetid: ○ „Sirelite aegu“; ○ „Sinine terrass“; ○ „Ekstaas“. ● Ballaadid: ○ „Nahakaupleja Pontus“. ● 1917. aastal kogu „Sonetid“:
annaabi.ee 
