Protest Kompanii vastu, mille käigus lõhutakse · Suur ebavõrdsus mitmetes ühiskondades, kus klassivahed tehnikat jm. Bonnemort tahab Cécile'i kägistada. Maigrat' surm. määravad elusaatuse ja kõik võimalused. 12. Mitmete tööliste hukkumine võitluses. 13. Süvenev nälg, mis paneb inimesed loomastuma. Jeanlin Mõtteid Maheu on laste röövlikamba pealik ja korraldab rüüsteretki. · ,,Kõige parem on, kui igaüks oma asju ausasti ajab ja sinna 14. Kitsikus süveneb veelgi, kutsutakse abitööjõudu Belgiast, jääb, kuhu jumal ta on määranud." sõjavägi valvab Voreux' kaevandust. · Elu idanes ja võrsus sel maapinnal, mille all sügavas inimesed 15. Étienne varjab end sahtis sandarmite eest, streiki võib lugeda ägasid viletsuses ja väsimuses. läbikukkunuks
AADU (ikka Anne poole, kes teda lauda kutsub): : Peetri No muidugi, on muidugi, Peeter! – Mulk? esimesed sõnad Mulk? No mis sest on, Peeter! Mulkidel on rõhutavad jõudu, ja vaata, mis kena poiss ta on, Peeter, ja tema kõige kui ausasti ta on rendikohta harinud tänini, ja olulisemat ma olen ka, hm, nagu kuulnud, et ta nagu tunnusjoont enesele päriskohta osta otsib, Peeter, jah! (Iseendale.) Kui see ometi juba möödas oleks! ANNE (kes kõik lauale on seadnud, väga lahkelt): Istuge lauda, Kure onu, võtke sedagi soola- leiba, mis jumal meile õnnistanud – olgu jumala ristike juures! Jah, mis ma pidin ütlema:
Tema kõige suurem lust oli kiskjaid elajaid hävitada. Tema haruldane kehajõud tegi teda kaugel ümberkaudu kuulsaks ja tema nimi ning teod elasid saja võrra suurendatud kujul kaua rahva suus. Temast räägiti, kuidas ta kord terve hundikarja, kes kibeda külma ajal ta kallale kippunud, palja käega ara kägistanud, nahad maha nülginud ja kered kui jõulukingitused kuuse okstesse riputanud, kust neid siis nälginud suguvennad halastades maha rebinud ja ausasti oma tühja kesta matnud; kuidas ta kord targema rahva suust kuulnud, et vanal ajal olnud üks väga rammukas mees, Simp-son või Sampson, kes sada hunti või karu sabapidi kokku sidunud, mispeale tema, Vahur, ühe metshärja, ühe karu, ühe hundi, ühe metskuldi ja veel mõne muu tigeda eluka kinni püüdnud, imetaltsaks teinud ja selle põrgukutsikate karjaga läbi küla uitnud; kuidas ta kuused juurtega maa- 12
" toimib nii põhimõttelise hoiakuna kui ka · Pöördumine kristlusse üksikhinnanguna konkreetsete tegude puhul. · Tõe varanduse leiab Augustinus 387 aastal piiskop · Eetiline seisund, mis sunnib inimest head tegema, Ambrosiuse mõjul. on sünderesis s.o. Vastuhelk patulanguse eelsest seisundist. · Viimane tõuge: Ro 13,13j : "Elagem ausasti nagu päeva ajal, mitte õistes pidutsemistes ega · Aurelius Augustinus joomistes, mitte kiimaluses ega iharuses, mitte riius ega kadeduses, vaid varustuge Issanda · Usk Jeesuse Kristusega ja ärge muutke liha eest · Ta leiab, et spekulatsioonid ei vii eesmärgile. hoolitsemist himude ärritamiseks
Ja selle peale lepime siis ära. Sest kuis me muidu üksteisele tahame härra öelda, kui me ära ei lepi." Direktor oli juba ammugi taskus kõlistanud hõberaha, nüüd võttis ta teda peotäie välja. ,,Siin on teile kummagile kolmkümmend kopikat," ütles ta. ,,Minge Karskusse, Tigapuu teab, ja sööge seal paar napooleoni ja jooge teed. Õhtusöögilt võite puududa, kui soovite. Raha annan ma teie kätte, Paas; teie nagu pikem, nii et teie siis maksate arve. Jaotage ilusasti ja ausasti, ikka ausasti. Meie oleme vaesed, vaene rahvas, sellepärast peame ausad olema. Ausus ja õigus on vaese kilp. Aga hoidke teiste eest, teie, Tigapuu, oskate seda, muidu jooksevad kõik teile järele. Noh, minge nüüd ilusti ja teie, Tigapuu, õpetage oma sõpra. Tulge aga varsti tagasi, ärge kauaks jääge. Ja mitte piljardit mängida ega mujale minna, sest noor inemine tahab ka mujale, noor tahab igale poole. Teie, Paas, tuletage oma sõbrale meele, kui tal tuleb himu minna
tehtud, ütlesin: «Taat oleks teile kangesti tänulik, seda ma võin öelda. Keegi ei tulnud, kui ma kutsusin, et nad aitaksid mul parve kaldale vedada; ja üksi ma ei saa seda teha.» «Noh, see on pagana alatu. Ja veider. Ütle, poiss, mis lugu su isaga on?» «Ta -- ta on -- on -- pole just suurt viga.» Nad ei sõudnud edasi. Me polnud kuigi kaugel parvest. Teine mees ütles: «Poiss, see on vale. Mis su taadiga on? Vasta ausalt, see on sulle kõige parem.» «Ja-jah, sir, vastan ausasti. Kuid ärge jätke meid abita, palun. Tal on -- on -- dzentlmenid, kui te ainult natuke edasi sõuaksite ja laseksite mind köie teie kätte visata, -- teil ei tarvitsekski parve ligi tulla, -- palun.» «Tagasi, John, tagasi!» ütles teine meestest. Nad taandusid. «Eemale, poiss, hoidu allatuule! Neetud, mulle näib, tuul puhus just parve poolt. Su t aadil on rõuged, ja sa tead seda väga hästi. Miks sa ei tulnud ega öelnud seda? Kas tahad, et me kõik haigeks jääme?»
annaabi.ee 
