"Metamorfoosid C. M. Weberi teemadel" ja "Pittsburgh". Neoklassitsism Prantsusmaal Üheks ideoloogiks kirjanik ja filmilooja Jean Cocteau (vt ka Stravinski konspekti). Mõju ka vanema põlve heliloojalt Erik Satie'lt (tema muusikas dzässi, aga ka Pariisi kabareemuusika elemendid). Tähtis heliloojate rühmitus "Kuuik" ehk "Les Six" [le sis]: Arthur Honegger lavaline oratoorium "Kuningas Taavet"; 5 sümfooniat; efektne orkestriteos "Pacific 231", mis kujutab sõitvat auruvedurit. Darius Milhaud tugevalt dzässilik helikeel, meloodilisus, polütonaalsus; loonud ka oopereid. Francis Poulenc viljakas koorimuusika ja instr.kammermuusika looja. + Germaine Tailleferre, Georges Auric, Louis Durey.
mis tuleneb ladinakeelsetest sõnadest loco motio - kohalt liikumine. Andrus MURUMAA AMEERIKA VEDURID 3 ESIMESED VEDURID Alguses kasutati vagunite vedamiseks nii inimjõudu kui ka hobuseid James Watt'i leiutas 1782 aastal kasutuskõlbliku aurumasina Inglise insener Richard Trevithick leiutas 1802. a. oma esimese maanteel liikuva auruvankri 1804. aastal katsetas Trevithick oma esimest auruvedurit Inglise inseneri Georg Stephensoni vedur Rocket võitis 1829. aastal toimunud vedurite võidusõidu, arendades kiirust kuni 56 km/h Auruvedurite hiilgeajal, 1930. aastail arendasid kiiremad vedurid juba kuni 200 km/h Suurimad ameerika vedurid arendasid võimsust üle 3000 kW, kuid auruveduri kasutegur jäi väikeseks, harilikult 4...8% vahele. Andrus MURUMAA AMEERIKA
revolutsiooni ja Napoleoni sõdade tõttu. II etapp Aastad 1820-1830 tähistavad industrialismi teise etapi algust ja selle levimist mitmetesse Euroopa riikidesse ning teistesse maailmajagudesse ( kolooniatesse). Neis paigus leidus rasketööstusele olulist rauamaaki. 19. sajandi uuenduseks oli nafta ja sellest toodetud bensiin ja petrooleum, mille kasutuselevõttu võimaldasid järjekordsed leiutised. 1814.a. katsetati inglase George Stephensoni ehitatud auruvedurit ja maailma esimene raudteeliin alustas tööd 1825.a. Inglismaal. Ellingutelt lasti vette esimene raudlaev, mis hakkas liikuma aurumasina jõul. 1884.a. ehitas Saksa leiutaja Gottlieb Daimler kerge bensiinimootori, mis sobis autole ja esimene auto valmiski järgmisel aastal. 4 Suureks uuenduseks 19. sajandil oli terase suurtööstuslik tootmine. 1856.
nad pidid midagi müüma või saama rahapalka, mille eest sai osta vabrikutooteid. Mõningal määral tähistas see murrangut inimese mõttelaadis, sest talupojad olid harjunud sugupõlvede jooksul kuduma kodus kangast, kindaid ja sokke, valmistama riideid ja muud sellist. RAUDTEELIIKLUS,AURIK JA AUTO Vabrikutööstus esitas uusi nõudeid transtsporile, sest oli vaja vedada toorainet ja turustada valmistoodangut. 1814.aastal katsetati inglase George Stephensoni ehitatud auruvedurit, mis pani liikuma 8 vedurit kiirusega 6,5 km tunnis. Maailma esimene raudteejaam pühitseti sisse 1825.aastal Inglismaal. Tööstuslikult oluline raudteeliin sadamalinna Liverpooli ja tööstuslinna Manchesteri vahel alustas vedusid aastal 1830. Järgneval kümnendil rajati Inglismaal 2000 km raudteeliine. 1830. aastal algas tormiline raudteede ehitus Euroopariikides. Raudteed aitasid kaasa maailmaturu kujuenmisele. Raudtee-ehitus koos selleks vajalike
Euroopa riikides ja läbi kogu PõhjaAmeerika. 1870. aastaks oli enamik neist riikidest seadnud sisse raudteeühenduse oma linnade vahel. Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides algas industrialiseerumine pärast 1815. aastat. 20. sajandiks olid Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa Inglismaast terasetoodangu poolest ette jõudnud. George Stephenson demonstreeris esimest auruvedurit 1825 aastal. Samal aastal avati esimene raudteeliin Stockton Darlinton. Pärast oma veduri täiustamist saavutas see kuni 46 kilomeetrit tunnis. 6 Esimene sõiduauto Mercedes konstrueeris Wilhem
silindris.Miks mitte juhtida aur jahtumiseks teise silindrisse.Niisuguse ta ehitas,nimetades seda kondensaatoriks.Ja taoline masin töötas!Watt patenteeris selle leiutise ja aurumasin tänapäeva mõttes oligi leiutatud.Peale selle võttis ta patengi ka aurumasina regulaatorile,mis tagas masina ühtlase töötamiskiiruse.Watti aurumasin oil õnnestunud kui statsionaarne jõuallikas.Kahjuks töötas see võrdlemisi madalal survel ega suutnud panna liikuma auruvedurit.James Watti aurumasinal oli omaette kondensaator auru jahutamiseks pärast peasilindri läbimist.See võimaldas hoida peasilindrit kuumana ning suurendada nii masina efektiivsust.Kogu saladus seisis siin kahepoolse jaotusega siibris. Watti aurumasin kogus populaarsust ning pani aluse paljusele tähtsatele leiutistele,teiste hulgas ka auruvedurile ja laevale ning soojuselektrijaamale.Praegu asendavad aurumasinaid aurutuebiinid ja sisepõlemismootorid.
jahutatakse ju samas silindris. Miks mitte juhtida aur teise silindrisse. niisuguse ta ka ehitas, nimetades selle kondensaatoriks. Ja taoline masin töötas! Watt patendeeris selle leiutise ja aurumasin tänapäeva mõttes ongi leiutatud. Peale selle võttis ta patendia ka aurumasina regulaatorile, mis tagas masina ühtlase töötamiskiiruse. Watti aurumasin oli õnnestunud kui statsionaarne jõuallikas. kahjuks töötas see võrdlemisi madalal survel ega suutnud panna liikuma auruvedurit (1, lk 40). Kaevanduse ja vabrikuomanikud ning ka sõjaväelased soovisid, et sõitjate- ja kaubavedu, vägede ja sõjamoona trantsport kulgeks kiiresti ja ilma häireteta (2, lk19). Esialgu oli peamisel kohal aurutõlla idee. Ning Richard Trevithick ei saanud enne rahu, kui oli meisterdanud valmis oma mudeli. Tema kõrgrõhuauruga töötava masina väljalasketoru ei suunanud auru kondensaatorisse, vaid õhku. Katla paigutas ta rõhtsalt
kuid KoikkülaValga lõik kulges läbi Läti territooriumi ja Lätile jäänud Luke jaama. ValgaMõisaküla kitsarööpmelisest raudteest jäi Läti territooriumile lausa 90%. Kuna suhted kahe naaberriigi vahel olid piiritüli tõttu kehvapoolsed, ei suudetud esialgu nende raudteelõikude ühises kasutamises kokku leppida. Lätlaste lepitamiseks loovutati neile kaks Vabadussõjast eestlaste kätte jäänud auruvedurit, küll jäid aga mitmed muud olulised vaidlusküsimused tuleviku lahendada.78 Eesti ja Läti esimene raudteekonventsioon sõlmiti 1921. aasta juunis ning seejärel sai alustada rongiliiklust nii ValgaKoikküla kui ka Valga Mõisaküla teel. Läbi Eesti kulgenud PihkvaRiia magistraal kaotas oma kunagise tähtsuse, kuna jäi uues olukorras kolme eri riigi territooriumile jagatuna Läti, Eesti ja Venemaa vahel. Selle osaks olnud ValgaVõru raudtee muutus kõrvaliseks, peamiselt Kagu-Eesti
annaabi.ee 
