Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"aurustumiseni" - 9 õppematerjali

Calvadosi töötlemine
15
pptx

Calvadosi töötlemine

Kahekordne destillatsioon NB! 1000 kg õunu 780 liitrir siidrit Valmistamismeetodid 1. Potstill meetod: Kerge õuna aroom Kestev järelmaitse Pikk laagerdusaeg 2. Kolonndestillatsiooni meetod: Tugev õuna aroom Puuviljane maitse Potstill meetod Traditsiooniline potstill 1. destillatsioon: "petite-eau" 25-30% 2. destillatsioon: Bonne chauffe 70% Jätkuvdestillatsioon Siidrit kuumutatakse aurustumiseni Aurud jahutatakse maha ja tulemuseks on 70° alkohol Kuidas tarbida? Fine ehk noor Calvados Puhtalt koos jääga Kokteilides, aperitiividena Toidu vahele digestiivina V.S.O.P Digestiivina, koos tugevamaitselise juustuga X.O Tumeda sokolaadiga, sigariga Tarbimine

Keemia → Keemia
3 allalaadimist
Calvadose tootmine
17
pptx

Calvadose tootmine

Pikim laagerdusaeg 20-25 aastat Kolonndestillatsiooni meetod: Tugev õunte aroom, puuviljane maitse Ideaalne noore Calvadosi tootmiseks Pikim laagerdusaeg 12-18 aastat Potstill meetod Traditsiooniline potstill 1. destillatsioon: "petite-eau" 25-30% 2. destillatsioon: Bonne chauffe 70% Jätkuvdestillatsioon Siidrit kuumutatakse aurustumiseni Aurud jahutatakse maha ja tulemuseks on 70° alkohol Toote iseloomustus Kuidas tarbida? Fine ehk noor Calvados Puhtalt koos jääga Kokteilides, aperitiividena Toidu vahele digestiivina V.S.O.P Digestiivina, koos tugevamaitselise juustuga X.O Tumeda sokolaadiga, sigariga Calvados'i tootmine ja tarbimine 70% kogu Calvadosist toodetakse Normandias, Prantsusmaal ~200 tootjat Domfrontais Tootmine

Toit → Toidu töötlemise alused
28 allalaadimist
NAFTA-MAAGAAS
100
pptx

NAFTA, MAAGAAS

eraldatakse kõik saadused, vastavalt keemistemperatuurile, nimetatakse fraktsioneerivaks destillatsiooniks.  See kujutab endast üksteise peale asetatud destillatsiooneplaate, mis moodustavad kõrge torni. Seda nimetatakse rektifikatsioonikolonniks. Fraktsioneeriv destillatsioon laboratoorsetes tingimustes  Fraktsioneeriv destillatsioon laboratoorsetes tingimustes teostatakse alljärgnevalt: destilllatsioonikolbi võetakse 100 ml kütust, kuumutatakse aurustumiseni, aurud kondenseeritakse jahutis ja kondenseerunud vedelik kogutakse mõõtsilindrisse. Termomeetriga registreeritakse temperatuurid ja märgitakse üles proovi keemistemperatuuri algus ja edasi nt iga 5oC tagant kondenseerunud vedeliku maht. Kirjeldav video.  http://www.youtube.com/watch?v=26AN1Lf bUPc Nafta fraktsioonide kasutus (destillatsiooni saadused)  Gaasid – kütus (gaasiline kütus)  Bensiin – mootorikütus

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist
Nafta
19
odt

Nafta

..500) oC, on destillatsioon teostatav atmosfääri rõhul. Kõrgemate keemistemperatuuridega fraktsioonide kättesaamiseks tuleb teostada vaakumdestillatsioon. Naftaproduktide kergemad fraktsioonid on destilleeritavad atmosfääri rõhul, raskemad fraktsioonid ainult vaakumdestillatsiooni teel. Fraktsioneeriv destillatsioon laboratoorsetes tingimustes teostatakse alljärgnevalt: destilllatsioonikolbi võetakse 100 ml kütust, kuumutatakse aurustumiseni, aurud kondenseeritakse jahutis ja kondenseerunud vedelik kogutakse mõõtsilindrisse. Termomeetriga registreeritakse temperatuurid ja märgitakse üles proovi keemistemperatuuri algus ja edasi nt iga 5oC tagant kondenseerunud vedeliku maht. Fraktsioonkoostis iseloomustab produkti aurumise kergust. Naftast keeb kuni (450-500)oC 80% proovi mahust, harvem (560-580)oC 90-95%. Aviobensiinide keemistemperatuuride vahemik (40 - 160..180)oC Diislikütusel (180...360)oC Reaktiivpetroolil (140..

Keemia → Keemia
54 allalaadimist
Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus
85
docx

Materjaliõpetus - Puiduteadus, materjaliõpetus

stüreenbutadieen)  Sideaine on lahustatud sünteetilises lahustis  Lisandina kasutatakse täiteaineid, antioksüdante  Liimliide saadakse lahusti eemaldamisega  Saadud ühendus on elastne ja veekindel  Temperatuurikindlus on 60..70 C’  Liimühenduse tugevus on väike – ei sobi konstruktsioonliimiks Kontaktliimi kasutamine  Liim kantakse mõlemale liimitavale pinnale  Hoitakse liimühendust lahtiselt kuni lahusti aurustumiseni (avatud aeg ca 15.30min.)  Surutakse liimitavad pinnad kokku  Pressimisaeg on lühike Eelised :  Elastne ja veekindel liimühendus  Lühike pressimisaeg Puudused : Sisaldavad lahusteid . Liimitava pinna ettevalmistus  Eesmärgiks on saavutada parimate omadustega liimühendus Selle tagab :  Pinna võimalikult parem märgumine liimiga  Hea adhesioon liimi ja liimitava materjali vahel.

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
112 allalaadimist
Toidukauba õpimapp
80
docx

Toidukauba õpimapp

Jämesool ehk kivisool 1.4.1 Jäme- ehk kivisool. Seda kaevandatakse leiukohtadest, mis on kujunenud ammustel geoloogilistelajajärkudel mere taandumise tagajärjel. Kivisoolas leidub samu lisandeid, mida sisaldab kaevandatav soolalade. Sageli pumbatakse läbi spetsiaalsete puuraukude kaevanduskäikudesse vett, et kivisoolaladestusi lahustada. Seejärel pumbatakse soolvesi välja ja töödeldakse vedeliku aurustumiseni. Selline sool ühtlase puhastusastmega, kvaliteetne, kõrge NaCl sisaldusega. 1.4.2 Rose sool. Rose soola on kaevandatud Boliiviast, Lõuna-Ameerika puutumata loodusest Andide mäestikust. Rose sool on rohkem kui 3miljonit aastat tagasi ladestunud 2000 m kõrgusel ja säilinud puutumatuna iidse laavakhi all. Sool on roosaka värvusega ning rikas mineraalainete poolest, eriti palju leidub selles rauda (värvus tulenebki kõrgemast rauasisaldusest)

Toit → toiduainete sensoorse...
74 allalaadimist
Laeva katlad
84
docx

Laeva katlad

Et soojusülekanne küttepinnalt aurule on mitu korda väiksem kui veele, on veeringlus vajalik veeauru või vee-aurusegu pidevaks ärajuhtimiseks küttepindadelt et vältida nende ülekuumenemist ja tagada värske vee katkematu juurdepääs neile. tsirkulatsiooni puudumine on väga ohtlik nähtus, mis põhjustada torude sissepõlemist. Tsirkulatsiooni intensiivsuse hindamiseks kasutatakse mõistet mis on kindla veekoguse tsirkulatsiooniarv ringluskontuuris kuni täieliku aurustumiseni. Suhteliselt madalatel gaaside temperatuuridel töötavad utilisatsioonikatlad on tavaliselt sundringlusega, tsirkulatsiooni - teguriga 6-10. • Üle-kuumenemise oht on kõige suurem kõrge temperatuuriga gaaside piirkondades asuvatel aurustus-küttepindadel, eeskätt ekraanpindadel. • Orgaanilistel kütustel töötavates pea- ja abikateldes kasutatakse reeglina loomulikku ringlust, mis hakkab toimima automaatselt vee ja vee-auru segu tiheduste erinevuse tõttu katla töötamisel

Merendus → Laevandus
64 allalaadimist
Paagutatud Tribomaterjalid
75
pdf

Paagutatud Tribomaterjalid

kergsulava metalliga. Viimase variandi puhul on rasksulava komponendi, mis moodustab karkassi, sisaldus 70...80 %. Pseudosulameid kasutatakse rasketes tingimustes töötavate (tugev vool, kôrge pinge) lülitite ja liugkontaktide valmistamiseks. Kôrgepingekontaktide puhul nôutakse materjalilt suurt korrosiooni- ja elektrikaarekindlust. Avanemise esimesel etapil kontaktpind väheneb, voolutihedus suureneb, tekib elektrikaar ja materjal kuumeneb kuni sulamiseni (isegi aurustumiseni). Tugevvoolu kôrgepingekontaktid on mitmesugused kôrgepingelülitid energiasüsteemide sisse- ja väljalülitamiseks. Tugevvoolu liugkontaktid on kasutusel elektrirongides, trollibussides, autodes, metallitöötlemispinkides jne. Need materjalid peavad olema elektrierosioonikindlad, piisavalt kôvad ja tugevad ning ei tohi kokku keevituda. Liugkontaktid kujutavad endast hôôrdepaari. Nad võimaldavad võtta voolu 15-20

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
19 allalaadimist
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

Joonis 2.52) võib järeldada, et välisseina välimine vertikaalne hüdroisolatsioon ei toimi. Siseseinal esineb vee kapillaarniiskuse tõus. Joonis 2.53 Eluruumidena kasutatava köetava keldri seinte niiskusesisalduse kaart sügavuseni kuni 30 cm. 71 2.5.3.3 Müüritise soolakahjustused Müüri- ja vuugimaterjalides on poorid suurusega ~80 nm…20 µm, mis lasevad veel liikuda kuni aurustumiseni ruumiõhku. Koos veega transporditakse kapillaaride kaudu vees ja müüritises olevaid vees lahustunud või hüdratiseerunud soolasid, Tabel 2.5. Kui müüritisel on kokkupuude pideva veeallikaga (pinnas, pidev sademevesi jne.) ja müüritis ei ole veeallikast isoleeritud, siis toimub pidev efloeresentsiprotsess (soolade väljaladestumine). Selle tulemusena ladestuvad veega transporditavad soolad müüritise pinnale ja krohvikihti

Ehitus → Ehitusfüüsika
74 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun