Tootmine Nafta ammutamisel pumbatakse reservuaari tavaliselt vett, et sellest kergem nafta koguneks reservuaari ülaossa ning oleks lihtsamini kättesaadav. Raskete naftade puhul on selline metoodika nende halva voolavuse tõttu mõttetu. Raske nafta kättesaamiseks tuleb teda kuumutamise läbi vedeldada, milleks kasutatakse peamiselt reservuaari juhitud kuuma veeauru. Peamiselt see teebki raske nafta vedelamast naftast kallimaks, sest vee aurustamisele kulutatav energia võrdub umbes kolmandikuga sellest, mida saadaks selle meetodi abil ammutatud nafta põletamisel. Tõrvaliivadest nafta eraldamiseks on kõige mõistlikum kaevandada setted koos naftaga ning eraldada nafta liivast maapinnal. Raske nafta moodustab nafta kogutoodangust umbes 2% ning tema osatähtsus on suurenemas. Leiukohad Rasket naftat leidub põhiliselt seal, kus ka tavalist naftat. Peamised leiukohad on Pärsia lahe
Tootmine Nafta ammutamisel pumbatakse reservuaari tavaliselt vett, et sellest kergem nafta koguneks reservuaari ülaossa ning oleks lihtsamini kättesaadav. Raskete naftade puhul on selline metoodika nende halva voolavuse tõttu mõttetu. Raske nafta kättesaamiseks tuleb teda kuumutamise läbi vedeldada, milleks kasutatakse peamiselt reservuaari juhitud kuuma veeauru. Peamiselt see teebki raske nafta vedelamast naftast kallimaks, sest vee aurustamisele kulutatav energia võrdub umbes kolmandkuga sellest, mida saadaks selle meetodi abil ammutatud nafta põletamisel. Tõrvaliivadest nafta eraldamiseks on kõige mõistlikum kaevandada setted koos naftaga ning eraldada nafta liivast maapinnal. Raske nafta moodustab nafta kogutoodangust umbes 2% ning tema osatähtsus on suurenemas. Leiukohad Rasket naftat leidub põhiliselt seal, kus ka tavalist naftat. Peamised leiukohad on Pärsia lahe
Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus-maapinna soojuskiirgus. Maale tulevast kiirgusenergiast peegeldub tagasi 6% atmosfääris ja 20% peegeldub tagasi pilvedest. Kiirgusenergiast seotakse 16% atmosfääri poolt ja pilved seovad 3%. Maapind (sh ookeanid) seob endaga 51% ja 4% peegeldub Maapinnalt tagasi. Maapinnast tulev kiirgus kulub õhu soojendamiseks. 23% energiast kulutatakse maapinnal vee aurustamisele. 6% kiirgusest läheb otse Maalt kosmosesse. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering) -Peegeldumine (reflection) -Neeldumine (absorption) -Insolatsioon- Päikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal- ja kaldpinnale: insolatsioon
Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus- maapinna soojuskiirgus. Maale tulevast kiirgusenergiast peegeldub tagasi 6% atmosfääris ja 20% peegeldub tagasi pilvedest. Kiirgusenergiast seotakse 16% atmosfääri poolt ja pilved seovad 3%. Maapind (sh ookeanid) seob endaga 51% ja 4% peegeldub Maapinnalt tagasi. Maapinnast tulev kiirgus kulub õhu soojendamiseks. 23% energiast kulutatakse maapinnal vee aurustamisele. 6% kiirgusest läheb otse Maalt kosmosesse. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering)-Peegeldumine (reflection)-Neeldumine (absorption) -Insolatsioon- Päikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal- ja kaldpinnale: insolatsioon
meetodid. Selle lähtealuseks onkeskkonna füüsikalised parameetrid. Soojusbilansi meetod: E=R-P-B, kus E aurumine, R kiirgusbilanss, P-turbulentne soojusvoog, B- soojusvoog pinnasesse. Veebilansi meetod E=S-F-W, kus S sademed, F-äravool, W- pinnase niiskusesisaldus. 66. Millised on biofüüsikalised auramise arvutamise meetodid? 67. Iseloomusta võimaliku auramise jaotust Eestis. Eeldusel, et kogu päikeselt tulev kiirgusenergia kulutatakse vee aurustamisele, siis suurimad võimalused auramiseks on rannikualadel ja saartel, sisemaa suunas auramine väheneb ja kõrgustikel on see minimaalne. 68. Millistest maastikulistest teguritest sõltub auramine Eestis? Suurimad võimalused auramiseks on rannikualadel ja saartel, sisemaa suunas auramine väheneb ja kõrgustikel on see minimaalne. 69. Iseloomusta auramise sõltuvust mullast Eestis. Kõige väiksem auramine on Lõuna-
jääda kõigest 10%. Tootmine Nafta ammutamisel pumbatakse reservuaari tavaliselt vett, et sellest kergem nafta koguneks reservuaari ülaossa ning oleks lihtsamini kättesaadav. Raskete naftade puhul on selline metoodika nende halva voolavuse tõttu mõttetu. Raske nafta kättesaamiseks tuleb teda kuumutamise läbi vedeldada, milleks kasutatakse peamiselt reservuaari juhitud kuuma veeauru. Peamiselt see teebki raske nafta vedelamast naftast kallimaks, sest vee aurustamisele kulutatav energia võrdub umbes kolmandkuga sellest, mida saadaks selle meetodi abil ammutatud nafta põletamisel. Tõrvaliivadest nafta eraldamiseks on kõige mõistlikum kaevandada setted koos naftaga ning eraldada nafta liivast maapinnal. Raske nafta moodustab nafta kogutoodangust umbes 2% ning tema osatähtsus on suurenemas. Leiukohad Rasket naftat leidub põhiliselt seal, kus ka tavalist naftat. Peamised leiukohad on Pärsia lahe
Palavustunne=kui mõlemad signaliseerivad (hüpotees) *1cm2 naha pinna all on 60cm närvikiude, ca 100 valuretseptorit, 200 närvirakku, 1400 närvilõpet, 6 soojaandurit, 12 surveandurit, 15 higinääret, 500000 rakku, 50cm veresooni. Keha soojuse säilitamine: Temperatuuri langetamiseks Suurendatakse naha alust verevarustust- soojusenergiat kantakse keha pinnale Suurendatakse higistamist- soojusenergia loovutatakse vee aurustamisele Temperatuuri tõstmiseks Ahendatakse nahaaluseid veresooni Värinavaba ainevahetuse kiirendamine (KNS, kilpnäärmest türoksiin,+100%) Lihasvärin muudab glükogeeni varud soojuseks (sportlasele potensiaalselt töövõimet vähendav) - värin toimub allpool rasvkudet *Pruun ja valge rasvkude Rasvade talletamine- pruun- toodab sooja(karupoeg-peab ise harjuma väliskeskkonnaga) Rasvade mobiliseerimine- valge Rasv on isolaator, aktiivne kude Higinäärmed
Kui kehatemperatuur langeb 12 alla 25`C siis inimene sureb. Äge hüpotermia tekib enamasti vette sattumisel. Inimese temperatuur langeb alla 35´C 5` vees ~1 tunniga, 10`C vees ~2 tunniga ja 15`vees ~4-5 tunniga. § Külmas: o naha veresooned anenevad, nahk muutub kahvatuks, ,nahast läbi voolava vere hilk väheneb ja kehapinnale kantava soojuse hulk langeb; o higieritus väheneb ja vee aurustamisele kulub vähem soojust; o intensiivistub soojuse tootmine lihastes, seega ainevahetus intensiivistub ning tekivad külmavärinad. § Külmavärinad on lihaste rütmilised värinad, lihased toodavad sooja kasutades energiaallikana peamiselt glükogeeni. § Kuumas: o naha veresooned laienevad, nahast läbi voolava verehulk suureneb ja seega äraantava soojuse hulk suureneb; o tagajärjeks on teiste elundite (neerude jt
õhustamisega. Niiskuse tähtsus: _ Kuivas keskkonnas mikroorganismid elada ei saa _ Liigne niiskus tõrjub pooridest õhu ja muudab massi anaeroobseks _ Massi suhteline niiskus peab olema vähemalt 30 %, soodne on 45 65 %. Temperatuur: _ Alla 5 °C kompostiaunas elutegevus peaaegu puudub _ Iga 10 kraadi kohta suureneb mikroorganismide aktiivsus ~ 2 × Mesofiilne (20 50 °C) temperatuurivahemik Termofiilne (55 70 °C) temperatuurivahemik _ Osa soojusest kulub vee aurustamisele (ühe grammi orgaanilise aine lagunemisel aurustub 10 g vett). _ Vesi aitab säilitada protsessi termodünaamilist tasakaalu. _ Kui vett on vähem, võib lagunemisel tekkida ülearust sooja. pH: Komposteerimisprotsessi vältel muutub lagundatav materjal kõigepealt veidi happeliseks ja siis tagasi peaaegu neutraalseks. Lagunemine on kõige efektiivsem pH vahemikus 6.0-8.0. C/N suhe, väetise põllumajanduslikväärtus: _ Süsinikku kasutatakse energia saamiseks
Liigne niiskus tõrjub pooridest õhu ja muudab massi Iga 10 kraadi kohta suureneb mikroorganismide aktiivsus ~ 2 × anaeroobseks Mesofiilne (20 50 °C) temperatuurivahemik Termofiilne (55 70 °C) temperatuurivahemik Osa soojusest kulub vee aurustamisele (ühe grammi orgaanilise Massi suhteline niiskus peab olema vähemalt 30 %, aine lagunemisel aurustub 10 g vett). soodne on 45 65 %. Vesi aitab säilitada protsessi termodünaamilist tasakaalu. Kui vett on vähem, võib lagunemisel tekkida ülearust sooja.
annaabi.ee 
