N W2 - Wtk' kus W2' , Wtk' - materjali niiskussisaldus kuivatamise lõpus ja tasakaaluline niiskussisaldus. 4. KATSEANDMED Kuivatatav materjal: 3 plastiini kartongist Niiske proovi mass: a =29,58 g; (3 kartongi mass =88,74 g) Absoluutselt kuiva proovi mass: b =12,33 g; (3kartongi mass=36,99 g) Aurumispind: F =0,144m*0,1m=0,0144 m2; Baromeetriline rõhk: B =768 mm Hg=102391,3 Pa; Ventilaatori poolt imetava õhu temperatuur: tõ =20° C= 293,15 K; Õhu suhteline niiskus: =20 %; Õhu mahtkulu: õ1 =10,65*10-3 m3/s; õ2 =6,6*10-3 m3/s; Plastiini mass: m=806,26 g;
Eriotstarbelised krohvid Tihenduskrohvid mitte ainult vett hülgavad vaid ka veetihedad kasutatakse sokli osas nii sees kui väljas Tellisahjude krohvimine enne krohvimist kuivatatakse ahju vähemalt kolm kuud. Vuugid tühjendatakse 1 cm sügavuselt, puhastatakse ahi lahtisest savist. Tuleb kütta krohvimist ahi soojaks, et kivid ja vuugid oleks paisunud Saneerimiskrohvid Saneerimiskrohvil on aurumispind müüritise seespool vastupidiselt mineraalsele krohvile mille aurumispinnaks on krohvi pind. Et vältida värsekst krohvist niiskuse tungimist sooldunud aluspinnale on vaja teha võrgukujuline nakkekiht. krohvi kiht sooladest küllastub 4-10 aastat. See on ajutine abinõu sooldunud müüritise katmiseks Polümeerse krohvi eelised Otse ämbris töödeldav Väga hea vihmakindlusega Piisava veeauru läbilaskvusega Paljudes värvitoonides toonitav
Selles võitluses võivad jääda püsima mõlemad või tõrjub tugevam nõrgema välja. · Varjavad kultuurtaimi. Tavaliselt on kultuurtaimede kasv aeglane. Umbrohud võivad kasvus ette jõuda ning kultuurtaimi tugevasti varjata. Kui kultuurtaimedele on algarenemiseks loodud soodsad kasvutingimused, suudavad nad ise umbrohte varjata ja lämmatada. · Vähendavad mullaniiskust. Umbrohud tarvitavad vett tavaliselt rohkem, sest enamikul neist on tugev lai lehestik, seega suur aurumispind. · Võtavad ära taimetoitaineid. Pinnaühiku kohta kulutatud toitainete hulk oleneb umbrohtude liigist ja rohkusest. · Eritavad kasvukeskkonda mitmesuguseid keemilisi aineid kas juureeritistena, lenduvate gaasidena või lehtede eeterlike õlidena. Tavaliselt on need eritised teistele taimedele mürgised (koirohi). · Alandavad mulla temperatuuri. Ülemises mullakihis (kuni 10 cm) on temperatuur 2...4 kraadi madalam kui puhtal põllul. Iga taim tarvitab vee aurustumiseks palju sooja
Segatis on haljasmassi segamise asemel. Alustaimi ja pealistaimi, ristikuid ja kõrrelisi heintaimi. Mida aeglasema algarenguga on kultuurtaimed, seda vähem suudavad nad võistelda umbrohtudega. Umbrohi kasutab rohkesti mulla niiskust. Saagid kannatavad veenappuse all kevadel. Taimede vee tarvitus on küllalt suur. Ühe kg kuivaine moodustamiseks kulub vett teraviljadel 300-400 kg vett, heintaimedel 600 700 kg. Enamikul neist on tugev , lai lehestik ja seetõttu on ka suur aurumispind ning vee vajadus selletõttu suurem kui kultuurtaimedel. Nt tarvitab põldsinep vett kaks korda rohkem kui oder. Umbrohtude suur vee tarbimine langeb sellele perioodile kus on sademeid vähe. Vee puudusel ei saa kulutuurtaimed mullast vajalikke toitaineid ja see põhjustab saagi langust. Umbrohi kasutab taime toitaineid. Umbrohi alandab temperatuuri, vee arumiseks kulutatakse palju soojust. Peale selle, lai lehestik varjab mulla pinda ja soojad päikese kiired ei jõua mullani
Kaudseks aurumiseks nimetatakse vee kadu, mis toimub läbi taimeorganite eelkõige transpiratsiooni käigus. Otsest aurumist mõjutavad mitmed faktorid, nagu näiteks õhutemperatuur ja –niiskus, tuule tugevus, kasvupinnase värvus ja tihedus ning selle tasasus, pinnakattetaimestiku olemasolu jms: tihedam kasvupinnas sisaldab rohkem peeni kapillaare ja seda intensiivsem on aurumine maapinnalt; ebatasase maapinna puhul on summaarne aurumispind suurem; mida kõrgem on temperatuur ja mida madalam on õhu niiskus, seda intensiivsem on aurumine (tume pinnas soojeneb rohkem kui hele); taimkate takistab maapinna temperatuuri tõusu ning kaitseb ka tuule eest, mistõttu aurumine on väiksem. Kasvupinnases olevat veevaru on võimalik kaitsta, kui vähendada aurumist maapinna kobestamise ja multšimise abil. Kobestamise efekt seisneb selles, et kapillaarid suletakse „õhukorkidega“.
annaabi.ee 
