aga tema pulber sinakasmust. Osmiumpulbri ebatavalised omadused seisnevad veel ka selles, et ta ühineb juba tavalisel temperatuuril õhu käes aeglaselt hapnikuga. Seejuures liidab üks osmiumi aatom neli hapniku aatomit. Osmiumtetraoksiidi sulmistemperatuur 48 C ja keemitemperatuur on 130 C . Seejuures tekib aur, mis mõjub halvasti limaskestale. Osmiumtetraoksiidi aurud on eriti ohtlikud silmadele, kun nad võivad põhjustada pimedaksjäämist. Osmiumtetraoksiidi aurudel on spetsiifiline lõhn. Mõned uurijad võrdlevad seda roiskunud rõika lõhnaga. Erilist osmiumis ja pildid: Osmium on ainus metall millel on lõhn. Samuti on ta suurima tihedusega metall. Kasutatud kirjandus: 1. http://www.miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F %252Fwww.miksike.ee%252Fdocs%252Freferaadid2005%252Fosmium_liina.htm 2. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/osmium_liina.htm 3. http://74.125.77.132/search? q=cache:HwveKk60yiUJ:www.referat.ee/ee/doc/metallid
Tähtsaim oksiid on osmium(VIII)oksiid, mis tekib vastavatest lihtainetest . See on helekollase värvusega, terava ebameeldiva lõhnaga tahkis, tugev oksüdeerija . Reageerimisel orgaaniliste ühenditega redutseerub see osmiumdioksiidiks või isegi vabaks metalliks . Osmiumtetraoksiidi sulamistemperatuur on 48 °C ja keemistemperatuur on 130 °C . Sellejuures tekib aur, mis on eriti ohtlikud silmadele ja võivad põhjustada pimedaksjäämist. Selle aurudel on spetsiifiline lõhn. Osmiumtetraoksiidi lahustega värvitakse bioloogilisi preparaate. - Osmium(IV)oksiid on pruunika värvusega tahkis. - Osmiumsulfiidi saadakse vastavate lihtainete kuumutamisel (600 °C) vaakumis . See ei lahustu vees ega reageeri lahjendatud hapete ega leeliste lahustega. - Kaaliumosmaat(VI) on violetse värvusega tahkis, mida saadakse osmiumtetraoksiidi redutseerimisel leelises keskkonnas. - Osmiumtetraoksiid (OsO4) on väga rabe
| Cl 2) pürolüüs (CH4 C + 2H2) 3) dehüdrogeenimine ehk vesiniku äravõtmine (alkaan alkeen + H2). CH3 -- CH3 CH2 = CH2 + H2 4) alkaanide halogeenimine on alkaanide reageerimine halogeeniga (Cl2, I2, Br2, F2). See on radikaalne asendusreaktsioon. CH3 -- CH3 + F2 CH3 -- CH2 + HF | F Füsioloogilised omadused: alkaanidel (eriti aurudel või gaasilistel alkaanidel) on tugev narkootiline toime. Suurtes kogustes kahjustavad kesknärvisüsteemi ja võivad olla isegi surmavad. Nahale võivad alkaanid mõjuda ärritavalt ja samuti on ohtlik ka nende sissevõtmine (bensiin). Tahketena on nad suhteliselt ohutud (ei lahustu veres ega vees). Tahkeid alkaane (parafiini) kasutatakse toiduainetööstuses ja meditsiinis.
2) pürolüüs (CH4 C + 2H2) 3) dehüdrogeenimine ehk vesiniku äravõtmine (alkaan alkeen + H2). CH3 -- CH3 CH2 = CH2 + H2 4) alkaanide halogeenimine on alkaanide reageerimine halogeeniga (Cl2, I2, Br2, F2). See on radikaalne asendusreaktsioon. CH3 -- CH3 + F2 CH3 -- CH2 + HF | F Füsioloogilised omadused: alkaanidel (eriti aurudel või gaasilistel alkaanidel) on tugev narkootiline toime. Suurtes kogustes kahjustavad kesknärvisüsteemi ja võivad olla isegi surmavad. Nahale võivad alkaanid mõjuda ärritavalt ja samuti on ohtlik ka nende sissevõtmine (bensiin). Tahketena on nad suhteliselt ohutud (ei lahustu veres ega vees). Tahkeid alkaane (parafiini) kasutatakse toiduainetööstuses ja meditsiinis. HALOGEENIÜHENDID 1
2) pürolüüs (CH4 C + 2H2) 3) dehüdrogeenimine ehk vesiniku äravõtmine (alkaan alkeen + H2). CH3 -- CH3 CH2 = CH2 + H2 4) alkaanide halogeenimine on alkaanide reageerimine halogeeniga (Cl2, I2, Br2, F2). See on radikaalne asendusreaktsioon. CH3 -- CH3 + F2 CH3 -- CH2 + HF | F Füsioloogilised omadused: alkaanidel (eriti aurudel või gaasilistel alkaanidel) on tugev narkootiline toime. Suurtes kogustes kahjustavad kesknärvisüsteemi ja võivad olla isegi surmavad. Nahale võivad alkaanid mõjuda ärritavalt ja samuti on ohtlik ka nende sissevõtmine (bensiin). Tahketena on nad suhteliselt ohutud (ei lahustu veres ega vees). Tahkeid alkaane (parafiini) kasutatakse toiduainetööstuses ja meditsiinis. HALOGEENIÜHENDID 1
2) pürolüüs (CH4 C + 2H2) 3) dehüdrogeenimine ehk vesiniku äravõtmine (alkaan alkeen + H2). CH3 -- CH3 CH2 = CH2 + H2 4) alkaanide halogeenimine on alkaanide reageerimine halogeeniga (Cl2, I2, Br2, F2). See on radikaalne asendusreaktsioon. CH3 -- CH3 + F2 CH3 -- CH2 + HF | F Füsioloogilised omadused: alkaanidel (eriti aurudel või gaasilistel alkaanidel) on tugev narkootiline toime. Suurtes kogustes kahjustavad kesknärvisüsteemi ja võivad olla isegi surmavad. Nahale võivad alkaanid mõjuda ärritavalt ja samuti on ohtlik ka nende sissevõtmine (bensiin). Tahketena on nad suhteliselt ohutud (ei lahustu veres ega vees). Tahkeid alkaane (parafiini) kasutatakse toiduainetööstuses ja meditsiinis. HALOGEENIÜHENDID 1
sattumisel on väike. Reeglina kutsub allaneelamine esile südamepöörituse ja ebameeldiva tunde. Et enamik naftasaadustest on ka tugeva lõhnaga, on nende allaneelamise oht väike. Nahale või silma sattumisel kutsuvad nad esile ärrituse ja nahapõletiku, sest lahustavad nahka kaitsvad rasvad. Nende käitlemisel tuleb vältida naha kokkupuudet nendega, kasutada kummikindaid ja vedelikukindlaid kaitseprille, vajaduse korral ka vedelikukindlat kaitseriietust. Sissehingatavatel aurudel on narkootiline toime, mille tunnusteks on peavalu, peapööritus, silmade ärritus. Pikemaajaline sissehingamine põhjustab halvatuse või isegi surma. Aurude mõju sõltub nende kontsentratsioonist ja mõjumise kestusest. Alltoodud tabel annab ettekujutuse naftaaurude mõjust sõltuvalt aurude kontsentratsioonist ja mõjumise kestusest. Mahuprotsent Mõju 0,1 Silmade ärritus 60 minuti pärast 0,2 Silmade, nina, kurgu ärritus, peapööritus 30 minuti
annaabi.ee 
