Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"aumehelik" - 7 õppematerjali

Eesti Vabadussõda
1
doc

Eesti Vabadussõda

Uus rahuläbirääkimiste ajajärk algas uue, Jaan Tõnissoni poolt juhitava valitsuse moodustamise järel. 16. novembril 1919 tuli Nõukogude Liidu esindaja Litvinov Irboska all läbi rinde Eestisse ja 19. novembril sõlmiti Tartus leping pantvangide vahetamise küsimuses ning lepiti kokku vaherahu üle, mis pidi algama 24. novembril 1919. Et aga enamlastel õnnestus lüüa hävitavalt Loodearmeed, siis suure ohu möödudes ununes ka Tartus antud aumehelik kokkulepe. A. Joffe kirjutas 31. detsembril 1919 alla vaherahu kokkuleppele, mis jõustus 3. jaanuaril 1920. a. Seejärel asuti arutama rahulepingu tingimusi ja 2. veebruaril 1920 kirjutasid Eesti ja Nõukogude Liidu esindajad rahulepingule alla. Tagajärg: Sõlmitud rahulepinguga Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik tunnustas "ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning

Ajalugu → Ajalugu
78 allalaadimist
Tartu rahu referaat
6
doc

Tartu rahu referaat

Uus rahuläbirääkimiste ajajärk algas uue, Jaan Tõnissoni poolt juhitava valitsuse moodustamise järel. 16. novembril 1919 tuli Nõukogude Liidu esindaja Litvinov Irboska all läbi rinde Eestisse ja 19. novembril sõlmiti Tartus leping pantvangide vahetamise küsimuses ning lepiti kokku vaherahu üle, mis pidi algama 24. novembril 1919. Et aga enamlastel õnnestus lüüa hävitavalt Loodearmeed, siis suure ohu möödudes ununes ka Tartus antud aumehelik kokkulepe. Mõlemapoolsed rahusaatkonnad saabusid Tartusse 4. detsembril 1919. Eesti delegatsiooni liikmed olid Jaan Poska, Ants Piip, Mait Püüman, Julius Seljamaa ja Jaan Soots ning Vene delegatsiooni kuulusid Adolf Soffe ja Isidor Gukovski. Läbirääkimised algasid raskelt, sest mõlemad pooled olid umbusklikud ja liiga nõudlikud. Eriti kaua vaieldi piiriküsimustes. Tartu rahu kirjutati alla 2. veebruaril 1920. aastal kell 00.45

Ajalugu → Ajalugu
161 allalaadimist
Eestlased olümpial sõdadevahelisel perioodil
5
doc

Eestlased olümpial sõdadevahelisel perioodil

spordiliikumine. Esimesed sõjajärgsed olümpiamängudki olid täis pulbitsevat energiat ja optimismi. Seal n-ö uuestisünni ajastul astus olümpialiikumisse ka väike Eesti. Oma rahvuslipu all, oma võistkonnaga. Eesti tuli ja tõusis kohe võitjate maade nimistusse. Sport hakkas iga aastaga järjest hoogsamalt arenema ning rekorditele ei antud asu. Areng oli sedavõrd kiire, et vahetevahel räägiti isegi inimvõimete piiri saavutamisest. Sporti iseloomustas ausus ja aumehelik võistlus. Iga uus olümpia ületas eelmise. Pariis vaimustas pärast Antwerpenit, siis tuli imeilus Amsterdam Euroopa südames. Päikeseline California oma Los Angelesega jäi 1932. aastal küll Euroopa jaoks veidi kaugeks, kuid sportliku arengu seisukohalt olid need paljuski novaatorlikud mängud. Isegi ülemaailmne majanduskriis ei suutnud peatada spordi üldist arengut. Saabus aasta 1936 ja Berliin. Senipeetuist suurimad ja võimsamad mängud

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
Tüli Rally Estonial
2
doc

Tüli Rally Estonial

kaardilugejate hulka kuuluv Kristo Kraag. Rally Estonia korraldajad pole aga sellist otsust langetanud ning Kraagi teada olevat võistluste zürii seda meelt, et patustajatel lubatakse ikkagi startida. «Nende arvates rikkumist pole.» Zürii koguneb asja arutama reede pärastlõunal. Tegelikult pole selles loos kaugeltki kõik must ja valge. Ilmselt ei vaidle keegi vastu, et Vorobjovsi ja Tagirovi tegu polnud sportlikus mõttes aumehelik. Nende karistamise muudab aga keeruliseks või suisa võimatuks fakt, et neil oli oma tegevuseks võistluste juhi Aivar Partsi luba. «Andsin tõesti loa, mis kehtis ralli esimese kiiruskatse kolmekilomeetrise lõigu kohta. Vorobjovs ja Tagirov võisid seal viibida kaks tundi,» tunnistas Parts. «Tagirov ei oska oma kaardilugejaga meie teede trampliinide kohta legendi koostada. Mullu tegi ta just sellel lõigul avarii ja lõpuks lõhkus oma auto täiesti ära

Kirjandus → Kirjandus
6 allalaadimist
Spordis ei ole lihtsaid võite
2
docx

Spordis ei ole lihtsaid võite

Spordis ei ole lihtsaid võite Sportmängude pidamine sai alguse Vana-Kreekas, kus kehaline kasvatus seostati võistlusega. Kreeka antiikkultuur pani aluse olümpiamängude traditsioonile, mis on oma olemuselt ka tänaseni muutumatu- siiras aumehelik mõõduvõtt erinevatel aladel. Spordi roll ei ole alati ühetaoline olnud. Tööstusrevolutsioon, maailmasõjad, kapitalismi areng- need on vaid vähesed faktid, mis on sporti mõjutanud. Millist positiivset ja negatiivset mõju avaldab sportlase võiduhimu ühiskonnale ning sportlasele endile? Iga noore tippsportlase jaoks on taktika areng ning tehnika kõige alus. Füüsilisest tegevusest, headest kiirusnäitajatest ja tugevusest ei ole vähimatki kasu, kui neid ei osata õigesti rakendada.

Kirjandus → Kirjandus
8 allalaadimist
Vabadussõda 1917-1920
7
wps

Vabadussõda 1917-1920

pool suhtus kui sõjalisse propagandasse. Kuigi Eesti valitsus nõustus hiljem läbirääkimiste pidamisega Pihkvas, ei andnud need tulemusi.Uus rahuläbi- rääkimiste ajajärk algas uue, Jaan Tõnissoni poolt juhitava valitsuse moodustamise järel. 19. novembril sõlmiti Tartus leping pantvangide vahetamise küsimuses ning lepiti kokku vaherahu üle, mis pidi algama 24. novembril 1919. Et aga enamlastel õnnestus lüüa hävitavalt Loodearmeed, siis suure ohu möödudes ununes ka Tartus antud aumehelik kokkulepe.Mõlemapoolsed rahusaatkonnad saabusid Tartu 4. detsembril 1919. Valitsuse otsuse järgi oli rahusaatkonna esimeheks määratud J. Poska. Kuna poolte nõudmised olid väga erinevad, kujunesid läbirääkimised raskeks, ähvardades isegi katkeda. Samal ajal alustasid enamlaste väed Narva all uuesti pealetungi, et sundida meid nende nõudmisi täitma, kuid kõik nende rünnakud varisesid kokku.Sõjast kurnatud Nõukogude Liit oli isolatsioonis ja ta olukord polnud sugugi hea

Ajalugu → Ajalugu
110 allalaadimist
Eesti uusima aja ajalugu
43
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

eestlased sini-must-valget lippu välja ei tohi (teised võisid oma lipud tuua). 05.09.12 Et otsus oli tulnud viimasel hetkel, siis olid olemas ka sini-must-valged. Samas, kuigi lippude rebijateks olid vene madrused, siis poleks nad ise selle peale tulnudki, kui neid poleks taga ässitanud eesti enamlased - kujutasid vasakpoolsetele kui eesti reaktsioonilise kodanluse võitluslippu. Tallinna Nõukogu oli siiski niivõrd aumehelik, võttis vastu otsuse, millega mõistis hukka lippude rüvetamise, küll aga nii ei mõelnud eesti enamlased. Sellest tulenes nüüd vihavaen eesti sõjaväelaste ja enamlaste vahel. Eesti enamlaste ja eesti sõdurite vahel toimus mõningaid lööminguid. Enamlased püüdsid eesti polku laiali lüüa. Apelleeriti Tallinna Nõukogule. Enamlased hakkasid levitama kuulujuttu, justkui kavatsetaks neid saata rindele ja nende asemel tulevad tagalasse eestlased, et selle tõttu nad eesti polke loovad

Ajalugu → 20. sajandi euroopa ajalugu
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun