Kasutatakse peamiselt seinte ja sammaste ladumiseks. Auktellis on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Aukude kuju ja arv on erinev. Nimetatakse ka moodultelliseks. Kasutatakse peamiselt senamaterjalina. Viimistlustellis on kujult ja mõõtmetelt täpsem ning ilmastikukindlam. Võib olla kas täis- või auktellis. Kasutatakse puhasvuukmüüritise ladumisel Vooderdustellis on mõeldud uute ja vanade hoonete vooderdamiseks. Kuuluvad auktelliste hulka. Nurktellis jaguneb kahte alaliiki: lõigatud nirgaga ja ümarnurgaga. Kasutatakse seinte nurkades ja kuuluvad viimistlustelliskivide hulka. Klombitud tellis üks külg ja ots on klombitud. Kasutatakse põhiliselt välisseinte viimistluseks. Ahjutellis kuulub raskestisulavate materjalide hulka. Kasutatakse ahjude, pliitide ja soemüüride sisemise lõõristiku ladumiseks. Korstnatellis võib olla täis- või auktellis. Kasutatakse suurte ümmarguste korstnate ladumiseks.
Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Ülepõlenud tellised on osaliselt paakunud ja tumedam, alapõlenuid tellis on kahvatu värvusega. Täistellist kasutatakse peamiselt seinte ja sammaste ladumisel. Auktellis (õõnestellis, kärgtellis) on pajude läbiulatuvate õõnsustega. Aukude arv ja kuju on mitmesugused. Mõõdud 250 x 120 x 65 või 250 x 120 x 88 mm. Viimast nimetatakse ka mooduliteks. Auktelliste mahumass on 1300 1450 kg/m³, külmakindlus vähemalt 15 tsüklit, margid 200, 175, 150, 125, 100. Auktellise soojajuhtivus on tunduvalt väiksem kui täistellisel, seepärast kasutatakse neid peamiselt seinamaterjalina. Viimistlustellis on kujult ja mõõtmelt täpsem ning ilmastikukindlam. Külmakindlus vähemalt 25 tsüklit, veeimavus 6-12 %, mõõdud 250 x 120 x 65 või 250 x 120 x 88 mm. Viimistlustellis võib olla kas täis või auktellis.
kõrgendatud nõuded mõõtude suhtes. Nii näiteks toodab Eestis, Aseris asuv tellisetehas praegu 50 värvi, pinna, suuruse ja kujuga tellist. Tellistele esitatavaid nõudeid käsitleb kehtiv Eesti standard EVS-EN 771.1:2003 Auktellis On paljude läbiulatuvate õõnsustega. Aukude arv ja kuju on mitmesugused. Mõõdud 250x120x65 või 250x120x88mm. Viimast nimetatakse ka moodultelliseks. Tellise paksus ja mördikiht (88+12 =100mm) annavad kokku ühe mooduli. Auktelliste tihedus on 1300...1450kg/m3, külmakindlus 15 12 tsüklit, tugevusklassid 20; 17,5; 15;12,5 ja 10. Auktelliste soojajuhtivus on tunduvalt väiksem kui täistellistel, seepärast kasutatakse neid peamiselt seinamaterjalina. Kergtellis Kergtellised valmistatakse väljapõlevate lisanditega toorsegust valmistatud toorikute põletamisel. Kergtellised valmistatakse standardiseeritud mõõtudega . Kergtellise tihedus on madal. Olenevalt
markidesse: 300, 250,-200, 175, 150, 125, 100. Mark näitab tellise keskmist survetugevust (kg/cm2). Et tellis imeks endale mördi külge, peab tema veeimavus olema vähemalt 8 %. Külmakindlus peab olema valiemalt 15 tsüklit, mahumass 1800-1900 kg/m3, ühe tellise mass 3,5-3,8 kg.Täistellist kasutatakse peamiselt seinte ja sammaste ladumisel. - aukktellis (õõnestellis, kärgtellis) on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Mõõdud 250 x 120 x 65 või 250 x 120 x 88 mm(moodultellis). Auktelliste mahumass on 1300-1450 kg/m3, külmakindlus vähemalt 15 tsüklit, margid 200, 175, 150, 125, 100. Auktelliste soojajuhtivus on tunduvalt väiksem kui täistellisel, seepärast kasutatakse neid peamiselt seinamaterjalina. - Viimistlustellis on kujult ja mõõtmetelt täpsem ning ilmastikukindlam. Külmakindlus vähemalt 25 tsüklit, veeimavus 6-12 %, mõõdud 250 x 120 x 65 või 250 x 120 x 88 mm. Viimistlustellis võib olla kas täis- või auktellis.
..3,8 kg. Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Ülepõletatud tellis on osaliselt paakunud ja tumedam, alapõletatud tellis on kahvatu värvusega. Täistellist kasutatakse peamiselt seinte ja sammaste ladumisel. Auktellis (õõnestellis, kärgtellis) on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Aukude arv ja kuju on mitmesugused. Mõõdud 250x120x65 või 250x120x88mm. Viimast nimetatakse ka moodultelliseks. Tellise paksus ja mördikiht (88+12=100mm) annavad kokku ühe mooduli. Auktelliste tihedus on 1300... 1450kg/m3, külmakindlus _15 tsüklit, tugevusklassid 20; 17,5; 15; 12,5 ja 10. Auktelliste soojajuhtivus on tunduvalt väiksem kui täistellistel, seepärast kasutatakse neid peamiselt seinamaterjalina. Viimistlustellis on kujult ja mõõtmetelt täpsem ning ilmastikukindlam. Külmakindlus _25 tsüklit, veeimavus 6...12%, mõõdud 250x120x65 või 250x120x88mm. Viimistlustellis võib olla kas täis- või auktellis.
Viimistlustellis võib olla õõnteta või läbiulatuvate õõnsustega. Oma kujult ja mõõtmetelt on need täpsemad kui täistellis või auktellis. Viimistlustellised on ka ilmastikukindlamad. 76 Kasutatakse neid puhasvuuk-müüritise ladumisel. Viimistlustellised laotakse ülejäänud seinaga kokku. Vooderdustellis. See on mõeldud uute või vanade hoonete vooderdamiseks. Nad kuuluvad auktelliste hulka. Vooder peab olema võimalikult kerge. Vooderdustellised moodustavad seinas eraldi kihi. Nurktellised. Neid on kahte liiki: 1) lõigatud nurgaga tellised, 2) ümarnurgaga tellised. Mõeldud on nad seinte nurkadeks ja kuuluvad viimistlustelliste hulka. Klombitud tellised. Neil on klombitud kas üks külg või ots ja üks külg. Neid kasutatakse peamiselt seinte välispindade katteks. Harvem kasutatakse sisepindade katteks. Ahjutellis. See on tavalisest tellisest kuumakindlam