eristatakse viis nn klassikaliste kasvuainete rühma: auksiinid, tsütokiniinid, giberelliinid, abstsiishape ja etüleen. Auksiinid C. Darwin uurides taimede liikumisi, leidis, et kõrreliste koleoptüülide tippudes sünteesitakse ühend, mis põhjustab tipu paindumist valguse poole st osaleb fototropismis. Kasutades ühendi omadust liikuda piki koleoptüüli allapoole, F. Went kontsentreeris selle aine agarplokki (1926) ja võttis kasutusele nime auksiin (kr. kasvama). Auksiini keemiline loomus (3-indolüüläädikhape, IAA) tehti kindlaks 1931 Hollandi keemikute F. Kogl’i ja A. Haagen-Smith’i poolt. IAA süntees erinevates taimedes on erinev. Peamiselt trüptofaanist, aga ka trüptofaani biosünteesi vaheühenditest, samuti indool-3-glütserool fosfaadist (trüptofaanist sõltumatu rada). Seega biosünteesi rajad on väga mitmekesised. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et IAA pidev olemasolu on obligatoorne taimede funktsioneerimiseks.
reaktsioonid. Milline kromofoor absorbeerib valgust krüptokroomi molekulis Flaviin (cry1) või deazaflaviin (cry2) Defineerige tropismi mõiste. Mis on hädavajalik, et ükskõik milline tropism saaks toimuda? Tropism - kindlasuunalise ärritaja poolt esile kutsutud kasvuliikumine ehk liikumine on põhjustatud taime erinevate piirkondade erinevast kasvukiirusest. Tropism toimub ainult noortes taimeosades. Taim peab olema võimeline kasvama. Millistes taime piirkondades toimub auksiini süntees? Auksiine sünteesitakse paljudes erinevates kohtades, kuna nad on taime funktsioneerimisel obligatoorsed ja neid läheb vaja paljudes taimeosades. IAA mutante eksisteerida ei saa. Auksiine sünteesitakse peamiselt meristemaatiistes piirkondades : võrsete apikaalne meristeem, noored lehed,arenevad viljad ja seemned. Juure apikaalses meristeemis peaaegu, et ei sünteesita. Millise valgu olemasolu ja kus on vajalik, et toimuks auksiini polaarne liikumine parenhüümsetes rakkudes ?
3.inhibiitorvalkude seostumisel CDK-tsükliin kompleksile. Hoiavad rakud G1 faasis, takistades S faasi üleminekut 25. Millised CDK-d ja tsükliinid vahendavad kasvuainete toimet rakutsüklile? D tsükliinid on olulised välis- ja arenguliste sisesignaalide (kasvuhormoonid) vahendamises rakutsüklisse. G1S minekul - CDKA+CycD. D tsükliinid kontrollivad rakutsükli sisselülitumist. CDK peavad omavad PSTAIRE piirkonda (nt CDKA) Ilma auksiini ja tsütokiniinideta ei toimu kalluse moodustumist rakukultuurides. 26. Nimetage, milliseid taimede kasvuained ja millises rakutsükli faasis osalevad rakutsükli regulatsioonis. Tsükliinid vahendavad taimede kasvuainete mõju. Sahharoos, auksiin ja tsütokiniin CycD (D-tüüpi tsükliini kaudu) G1S. ABA on inhibiitor - CycA SM. (ABA kontsentratsiooni kasvades indutseeritakse CDK-tsükliin kompleksi inhibiitorite süntees). Arestib. 27. Nimetage idandite de-etioleerumisel toimuvaid muutusi
valik mineraale ja B-vitamiine koos valguga. MÜSLI Kaeratang on hea magneesiumi ja tiamiini allikas, sisaldab fosforit, kaaaliumi, rauda, pantoteenhapet ja vaske ning kiudaineid. Keetmata kaerakliid on suurepärane magneesiumi, tiamiini ja fosforiallikas, neis on palju kaaliumi. Kliid sisaldavad ka rauda, tsinki, foolhapet, pantoteenhapet ja vaske. Toitumise seisukohalt on kaera peamine eelis selles sisalduvad lahustuvad kiudained, mis vähendavad vere kolesteroolitaset. Et kaer sisaldab auksiini ( taimset hormooni, mis soodustab taimede kasvamist) on see kasulik lastele. Eriti väärtuslikuks peetakse kaera lahustuvaid kiudaineid, millest seedesüsteemis tekib geeljas mass. Toiduenergia vabaneb sellest ühtlaselt ja aeglaselt, pikendades täiskõhutunnet kuni 4 tunnini ning vältides ülesöömist. Geelimass seob endaga just LDL-kolesterooli (nn. halba kolesterooli) ning osaleb veresuhkru reguleerimisel. Kaera peetakse väga heaks vee
Negatiivne tropism kasv toimub ärritajast eemale. Erinevad tropisimi liigid: a) Fototropism reageerimine valgusele. b) Heliotropism reageerimine päikesele. c) Geotropism reageerimine gravitatsioonile. d) Tigmotropism reageerimine puudutusele. e) Hüdrotropism reageerimine niiskusele või veele. f) Kemotropism reageerimine kemikaalidele. Tropisimid on hädavajalikud taime ellujäämiseks, arenguks, toitainete kätte saamiseks. 49. Millistes taime piirkondades toimub auksiini süntees? Looduslik auksiin on indool-3-äädikhape ehk IAA tekib kõikides kõrgemates ning väga paljudes alamates taimedes. Põhilisteks sünteesi kohtadeks on meristemaatilised piirkonnad võrsete apikaalne meristeem, noored lehed, arenevad viljad ja seemned. Juurte apikaalses meristeemis praktiliselt ei sünteesita. 51. Millise valgu olemasolu ja kus on vajalik, et toimuks auksiini polaarne liikumine parenhüümsetes rakkudes? Auksiini liikumine toimub kandjavalkude abil
Paljudel juhtudel on reaktsiooni sensibiliseerivaks pigmendiks Fütokroom. See pigment võib olla kahes olekus: punast valgust (660 nm) neelav vorm (Pr) ja kaugpunast valgust (730 nm) neelav vorm (Pfr). Ainult viimane indutseerib bioloogilisi vastusreaktsioone. Taimede reaktsioonid valguse suunale (fototropism) on seotud kasvuainete sünteesi ja jaotumisega. Fototropism tõusmete,võrsete,lehtede kasvamine valguse suunas, juurte kasvamine valgusest eemale. Tingitud auksiini liikumisest varjupoolele, kus stimuleerib rakkude venitumist. Gravitropism võrsete kasvamine ülespoole, juurte kasvamine allapoole Hüdrotropim kasvamine suurema veepotentsiaaliga piirkonna suunas; tundlikud rakud asuvad juuretippudes. Tigmotropism vastus mehhaanilisele puudutusele, näit. köitraagude reaktsioon. Heliotropism õite ja lehtede pöördumine valguse suunas. Tingitud turgori muutustest nende kinnituskohtades.
külgmiste pungade kasvu ja lehtede kasvamist, kloroplasti arengut ja lehtede vananemist. Seos on ka pungas oleva abtsiishappe (ABA) sislduse ja punga kasvu vahel: selle sisaldus eemaldatud tipuga taimes on madalam kui puutumata taimes. Pole teada, kas atsiishape on mujalt imporditud või pungas sünteesitud, kuid selle sisaldust külgpungas kontrollib tipmisest võrsest tulev indiool-3-äädikhape (IAA). Atsiishappe lisamine tipmisse võrsesse kiirendab külgvõrse kasvu. Kuigi auksiini transport ja taime ladvas toimuv süntees on külgpunga kasvus suure tähtusega, siis päris selge punga kasvu reguleeriv mehhanism siiski pole. Etüleen on lithne gaasiline süsivesinik, keemilise struktuuriga H 2C=CH2. Etüleen on ilmselt vajalik nomaalseks vegetatiivseks kasvuks, kuigi sel võib olla ka tähelepanuväärne mõju juurte ja võsude arengule. Etüleen näib olevat sünteesitud eelkõige vastusena stressile ja võib olla
annaabi.ee 
