Milline kromofoor absorbeerib valgust krüptokroomi molekulis Flaviin (cry1) või deazaflaviin (cry2) Defineerige tropismi mõiste. Mis on hädavajalik, et ükskõik milline tropism saaks toimuda? Tropism - kindlasuunalise ärritaja poolt esile kutsutud kasvuliikumine ehk liikumine on põhjustatud taime erinevate piirkondade erinevast kasvukiirusest. Tropism toimub ainult noortes taimeosades. Taim peab olema võimeline kasvama. Millistes taime piirkondades toimub auksiini süntees? Auksiine sünteesitakse paljudes erinevates kohtades, kuna nad on taime funktsioneerimisel obligatoorsed ja neid läheb vaja paljudes taimeosades. IAA mutante eksisteerida ei saa. Auksiine sünteesitakse peamiselt meristemaatiistes piirkondades : võrsete apikaalne meristeem, noored lehed,arenevad viljad ja seemned. Juure apikaalses meristeemis peaaegu, et ei sünteesita. Millise valgu olemasolu ja kus on vajalik, et toimuks auksiini polaarne liikumine parenhüümsetes rakkudes ?
Lõigatud tükikesed paigutatakse katseklaasidesse teatud kindla koostisega želeetaolisele toitesegule; toitesegu koostis on liigiti erinev, sisaldades ligikaudu 20 komponenti: nii makro- kui mikroelemente. Energiaallikaks on suhkur, kuna katseklaasitaimed ei sünteesi ise kuigi palju. Toitesegu sisaldab ka vitamiine ning kasvuhormoone; viimaste omastamist mõjutavad vitamiinid. Sageli lisatakse ka aminohappeid. Kasvuregulaatoritena kasutatakse tsütokiniine, auksiine ja giberrelliine. Auksiinid soodustavad juurte kasvamist, tsütokiniinid võrsete arengut ning giberrelliinid võimendavad tsütokiniinide mõju.. Kõiki 3 tüüpi kasvuregulaatoreid esineb looduses, kuid võimalik on kasutada ka sünteetilisi. Katseklaasid asetatakse neile soodsasse temperatuuri- ja valgusrežiimi, kus paari-kolme nädala jooksul moodustuvad juured ning fotosünteesivad rohelised taimeosad. Pärast seda võetakse taimed katseklaasidest välja ning
b. Aktiveeruvad stressi tingimustes IAA toimel on leitud glutatiooni-S-transferaaside sünteesi. Need ensüümid detoksifitseerivad rakkudesse sattunud toksilisi ühendeid, seostades neid glutatiooni külge ja viies rakust välja rakuseina või vakuooli. IAA aktiveerib ACC süntaasi, soodustades seega etüleeni teket. 2. Hilised – ekspresseerumiseks on vajalik valkude süntees Auksiini toime esilekutsumiseks põllumajanduses, aianduses kasutatakse sünteetilisi auksiine, sest need on IAA-ga võrreldes stabiilsemad. Puude pritsimisel viljade valmimisel kasutatakse sageli -naftüüläädikhapet, juurte moodustumiseks peritsüklist indoolvõihapet. Herbitsiididena kasutatakse 2,4D ja 2,4,5 T (trikloorfenoksüäädeikhape). Need ühendid hävitavad viljapõldudel kaheidulehelised umbrohud, aga ei mõju üheidulehelistele kultuurtaimedele, sest nende kasvukuhik on peidetud lehtede vahele ja ei kahjustu. Giberelliinid
asuvadki huumuses, mis on seega taimedele lämmastikuallikaks. Huumuse põhimassi moodustavad huumuseained, mis jagunevad: 1. Humiinained (humiin, ulmiin) Nad on vees, hapetes ja leelistes lahustumatud, väga seotud mulla mineraalosaga ja alluvad väga aeglaselt mikrobioloogilisele lagunemisele. 2. Humiinhapped (humiin- ja ulmiinhape) 3. Fulvohapped (kreen-ja apokreenhape) Huumus on ka vajalik makro-ja mikroelementide allikas, sisaldab kasvuaineid auksiine ning bioloogilise murenemise põhjustajana soodustab mulla keemilise potentsiaali kasutamist ning aineringet mulla ja taime vahel. 1. Alla 1,5% - väga madal 2. 1,5-2,5% - madal 3. 2,5-3,5% - keskmine HUUMUSESISALDUSE HINDAMINE 4. 3,5-5% - kõrge 5. Üle 5% - väga kõrge Mulla ehitus Taimede elutegevuse ning huumuseainete ja mulla mineraalosa vastastikuse toime tagajärjel
vähendades ACC deaminaasiga taime etüleenistressi. Endofüüdid võivad taime kasvu soodustada võimendades taimede fotosünteesi, klorofülli sisaldust, vee omastamisvõimet ning CO 2 assimilatsiooni seni teadmata moel nagu näiteks soodustab Bulkholderia phytofirmans tüvi PsJN maisil. Samas, üsna hästi on uuritud endofüütidel taimehormoonide tootmist, mille abil endofüüdid võivad muuta taime morfoloogiat. Tavaliselt sünteesivad endofüüdid auksiine (IAA) ja giberrelliine, mis mõjutavad taime kasvu, meristeemi diferentseerumist ning seemnete idanemist. Endofüütide õhulämmastiku sidumine ja seeläbi taime kasvu soodustamine on hästi teada tõik. Tavaliselt kirjeldatakse liblikõieliste juurtes elavaid Rhizobium'e, kuid lisaks võivad taimi koloniseerida ka teised õhulämmastikku omastavad bakterid, nagu Acetobacter diazotrophicus, Herbaspirillium spp, Azoarcus spp, Gluconacetobacter diazotrophicus jpt
annaabi.ee 
