Mõeldes sellest tuleb pähe meie praegune ajateenistussüsteem, mille osa eesmärke minu arvates ei erine väga kõvasti rüütlite kasvatamisest. Peamine, mida tolle aja tavalise aadliku puhul hinnati, oli jäägitu ustavus. Senjöör pidi sellele vastama suuremeelsuse ja heldusga. Oma isanda truu teenimise ja isikliku vaprusega sõjakäigul kindlustas aadlik enda ja oma prekonna au ja head nime. See on vaieldamatult oluline ning seda väärtustatakse ka tänapäeval. Teisteks aadli aukoodeksis sisalduvateks omadusteks olid julgus, ausus, sõnapidamine ja galantsus. Kõigi nende omaduste kombinatsiooni väljendamiseks kasutatakse mõistet "rüütellikkus". On väga imeline tunne teadvustada, et just niisamaid omadusi austatakse ka 21. sajandil, just selliseks inimeseks, kes omaks eelmainitud omadusi, soovib iga vanem oma lapse üles kasvatada. Ustavusele ja lojaalsusele vastandus halvima omadusena reeturlikkus - nt põgenemine lahingust oma isandat hätta jättes
rüütliks ning rüütliks löömise mõõgahoop, oli viimane millele rüütel ei tohtinud vastu astuda. Samuti puudus rüütlitel raamatutarkus. Peamine, mida aadliku puhul hinnati oli jäägitu ustavus ning senjöör pidi sellele vastama suuremeelsuse ja piiartu heldusega. Oma isanda truu teenimise ja isikliku vaprusega sõjakäigul kindlustas aadlik enda ja oma tulevase perekonna au ja head nime. Teiseks aadli aukoodeksis sisalduvateks omadusteks olid julgus, ausus, sõnapidamine ja galantsus. Usatvusele ja lojaalsusele vastandus halvima omadustega reeturlikkus näiteks põgenemine lahingust, oma isandat hätta jättes. Samas tegid tolleaegsed rüütlis ka tegusid, mis tänapäeva rüütellikkusega kokku ei lähe : vallutatud alade paljaks röövimine, linnade ja külade mahapõletamine ning ka inimsuhetes oldi julmad. Näiteks hukati terve võidetud garnison, kui
Saatis oma isandat sõjakäikudel, aitas talle kaitserüü selga ja kontrollis relvade korrasolekut. Lahingus hoidsid nooremad kannupoisid siiski tahaplaanile. 1821 aastane noormees, kes oli hoolikalt treeninud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlusoskust, löödi pidulikuks rüütliks. Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus Peamine, mida aadliku puhul hinnati, oli jäägitu ustavus, millele senjöör pidi vastama suuremeelsuse ja heldusega. Teiseks aadli aukoodeksis sisalduvateks omadusteks oli julgus, ausus, sõnapidamine, galantsus. PTK 24 VENE RIIK JA KULTUUR 1115 SAJANDIL VIHIKUS PTK 25 Hussiitide sõjad Märtsis 1420 kuulutas paavst Martinus V välja ristisõja tsehhi "ketserite" vastu. Sama aasta suvel Tsehhisse tunginud ristisõdijate vägi laastas kõik oma teel. Kui Praha umber piirati, jõudsid kohale taboriitide väed Jan Zizka juhtimisel. Lahingus Praha lähedal Vitkovi mäel saavutasid hussiidid
Kuni seitsmenda eluaastani oli poiss kodus, seejärel saadeti ta kõrgemal seisva feodaali juurde, kus temast sai paaz, talle õpetati häid kombeid, ratsutamist, jahipidamist ja relvi. 15 a sai kannupoisiks, kes saatis oma isandat sõjakäikudel. 18-21 a oormees, kes oli hoolikalt treeninud ja oma isandale tõestanud head relvakäsitlus oskust löödi rüütliks. Rüütellikus on mõiste, mille all võetakse kokku aukoodeksis sisalduvad omadused: julgus, ausus, galantsus, sõnapidamine. Relvastus ja sõjaline kultuur keskaegne relvastus jaguneb kaitse ja rynderelvastuseks. Viiimase hulka kuulusid kiiver kaitserüü ja kilp. Ründerelvad -lähivõitlusrelvad(mõõgad odad jne) laskerelvad(vibud ammud) . Ründe ja kaitserelvade areng oli vastastiku sõltuvuses iga uue rynderelva puhul leiutati selle vastu kaitse ja vastupidi. Varakeskajal oli rüütli kaitseks soomusrüd mis koosnesid
järk-järgult omandasid nad ka õilsamaid jooni. Juba esimesed rüütlid andsid oma isandale ustavusvande ja olid lahinguväljal valmis tema eest surema. Peamine, mida aadliku puhul hinnati, oli jäägitu ustavus. Senjöör pidi sellele vastama suuremeelsuse ja heldusega. Oma isanda truu teenimise ja isikliku vaprusega sõjakäigul kindlustas aadlik enda ja oma perekonna au ja head nime. Teisteks aadli aukoodeksis sisalduvateks omadusteks olid julgus, ausus, sõnapidamine, galantsus. Kõik need omadused võttis kokku veel tänapäevalgi kasutatav mõiste ,,rüütellikkus". Ustavusele ja lojaalsusele vastandus halvima omadusena reeturlikkus näiteks põgenemine lahingust oma isandat hätta jättes. Keskaegsete kroonikate ja eeposte sagedasi teemasid on üllas käitumine lahingutandril ja nende kirjelduste moraal ütleb, et kangelaslikku surma tuleb igal juhul eelistada argpükslikule käitumisele.