Tark inimene ootab saatuselt vaid seda, mida saatus talle nagunii toob. Praktiline elu reegel: kui mingi tegevus on paratamatu, siis tuleb see muuta endale meelepäraseks. ÜLEVAADE KESKAJA FILOSOOFIAST Alguse probleem Sageli loetakse keskaja filosoofia alguseks mõnda poliitilist sündmust, näiteks Lääne-Rooma keisririigi langemist. Kui Karl Suure kroonimist keisriks 800ndal aastal. Mõnikord seostatakse keskaja filosoofia algust mõne tuntud filosoofiga, nt Augustinusega (354 430). Selline periodiseerimine on aga kunstlik ja õigem oleks seostada mõistet keskaja filosoofia filosofeerimise iseärasustega. Keskaja filosoofi iseloomulikud jooned I. Seotus religiooniga Siin võib välja tuua järgmised põhimõtted: 1. Jumalakesksus olemise, hüve ja kauniduse allikas on Jumal. Kõlbluse aluseks on Jumala teenimine ja inimese elu ülimaks eesmärgiks on Jumala jäljendamine. 2. Kreatsionism maailma on Jumal loonud eimillestki. 3
Teadusteta mütodoloogia (Morris). Igal juhul on semiootika ratsionaalne C. Ginzburg võrdleb semiootikat haiguste ja kriminalistikaga ei haigused ega kurjategijad ei saa märke/jälgi jätmata jätta. Haigus = kurjategija mõlemad jätavad jälgi. Platon: Kuidas märgid midagi tähendavad on need loomulikud (Haigussümptom) või kokkulepitud. Semiootikat (märke) kasutatakse kõikides kultuurides, semiootika ei teki iseseisvalt. Keskaja Euroopas: Püha Augustinusega seotud, pessimistlik, platonlik maailmavaade Platoni jaoks on meie maailm vale, varjatud; miski reaalne peab varju heitma. Märk ei ole ,,tema ise", ta tähendab midagi muud (Platoni koopamüüt). Põhiline arvamus oli aga seotud Püha Thomase ja skolastikutega: Märk Tähendus ilma märgita ei ole tähendust, ilma tähenduseta pole märki. () Märk Tähendus üks märk võib olla teise märgi tähendus. Iga asi võib olla märk
Vahekord rahvaluule ja teadliku kunstluule vahel on keeruline ajaloos olnud. Rohkem näha lääneeur-s. Eestlaste rahavluule pärit hilisest keskajast hoopis (13, 14. sajand). Püha Augustinus heitis pilgu tagasi senisele Rooma ajaloole ja tegis eda tugeva kriitilisusega ja näitas et imp langemise põhjus oli kindla moraalse aluse puudumine v nõrkus. See alus sai olla ainult Kristuses (ristiusus). Petrarca üks tähtsamaid teoseid on seotud Püha Augustinusega ,,Secretum". Kahekõne, ulatuslik läbi mitme raamatu. Ida-Roomas läheb antiiklik traditsioon edasi. Ja selle järjepidevuse tõttu on tulnud sealt käsikirjad ja koopiad, mis on suure väärtusega. Renessanssis hakkaski vanade ürikute taastamine. Kuningas Artur on legendiline kuju, kes oli legendaarne brittide kuningas 6. saj-l. Tema kohta legendid. Tema rüütelkond ja ümarlaud. See materjal läks hiljem peamise materjalina rüütliromaani, mis 12
Temast sai niisiis esimesi uusaegseid humaniste. Tema avastas Euroopa kloostreis rännates igasugu väärtusi, nt Cicero ,,Kirjad". · Sai ladinakeelse poeemiga ,,Africa" juba 1341 nii kuulsaks et teda krooniti Roomas Kapitooliumi mäel loorberipärjaga. · Hoolimata vaimulikuametist oli vaba ja sõltumatu humanistlik isiksus. Unistas sünnimaa ühendamisest tervikuks. Kirjutas enamasti ladina keeles. · ,,Saladus" ehk ,,Maailmapõlgusest" vestleb püha Augustinusega. Vaidleb Augustinusele vastu, kes väidab et iga maine kirg ja armastus on patune. Arvab küll uuele mahedale stiilile omaselt et platooniline ja puhas armastus on ülim aga leiab siiski et ka maine armastus saab olla puhas ning sellega saab jõuda jumalikkuse tunnetamiseni. · Itaaliakeelne ,,Laulude raamat" meenutab Dante ,,Uut elu". Pihivad mõlemad armastuse lugu ja tunnet enne ja pärast armastatu surma. Petrarca teos aint mahukam.
Uue maheda stiili viljelejad armastasid soneti vormi, eriti kuulsaks selles sai just Petrarca. Petrarcal oli oma soneti vorm: abba abba cdc dcd. Sonett oli tekkimisest alates armastusluule vorm. Petrarca mõjutas kogu ülejäänud renessanssiajastut vormipeenuse, platoonilise armastuse idee koos melanhoolia, igatsuse ja tundelisusega. Kõik edasised tähtsamad Itaalia kirjanikud 15.16.saj olid petrarkistid. ,,Saladus" (,,Secretum") vaidleb püha Augustinusega, kes väidab et iga maine kirg ja armastus on patune. Petrarca arvab küll uuele mahedale stiilile omaselt, et platooniline ja puhas armastus on ülim, aga leiab siiski, et ka maine armastus saab olla puhas ning sellega saab jõuda jumalikkuse tunnetamiseni. Secretum (Petrarca) Teos on esitatud Augustinuse ja Petrarca vahelise dialoogina. Teos on filosoofiline ja käsitleb inimese vigu ning kuidas neist vabaneda. Inimene on loomast erinev selle poolest, et ta ei käitu loomalikult
annaabi.ee 
