Schwarzschildi raadius, selle tihedus läheneb lõpmatusele ja seda punkti nimetatakse singulaarusseks. Must auk ei ole nähtav Valguse kiirusele lähedase kiirusega musta auku langev aine tekitab elektromagnetkiirguse voo musta augu piirkonnast ja muudab ta nähtavaks Singulaarsust ümbritseb sündmuste horisont. See on musta augu välimine piir, mille ümber aegruum on lõpmatult kõverdunud. Seda välimist piiri tuntakse ka Schwarzschild'i musta auguna, kuna saksa astrofüüsik Karl Schwarzschild arvutas esimest korda välja sündmuste horisondi suuruse. Sündmuste horisondist seespool lakkavad kehtimast meile tuntud loodusseadused. Aeg ja ruum kaotavad mõtte füüsikalises tähenduses ning seal võib esineda kõige kummalisemaid nähtusi. Kaob põhjus-tagajärg printsiip ja valitseb nn. kvantgravitatsioon. Teoreetilise füüsika uuringud, mis selle valdkonnaga tegelevad, on praegu alles lapsekingades.
valgus, ei pääse sellest läbi ning väga suur mass on koondanud ühte punkti. Must auk koosneb kahest osast: 1)singulaarsus horisondist 2)sündmuste horisondist. Singulaarsus horisont on musta augu keskpunkt, kus aeg ja ruum kaotavad oma mõtte ja kus esinevad kõige kummalisemad nähtused. Sündmuste horisont on musta augu välimine piir, mille ümber on aegruum lõpmatult kõverdunud. Seda tuntakse ka Schwarzchild'i musta auguna, kuna saksa astrofüüsik Karl Schwarzchild arvutas esimest korda välja sündmuste horisondi suuruse (raadiuse). Seda nimetatakse mustaks auguks kuna ta imeb kogu valguse endasse ega peegelda midagi tagasi. Must auk tekib siis, kui raske täht plahvatab supernova elutsükkli lõpus ning seejärel hakkab oma ümbrust endasse tõmbama. Musta augu kohta on ka tehtuid palju oletusi ja on mitmeid teooriaid. Samuti on mõeldud kas must auk kui selline on üldse olemas.
massiga kehade gravitatsiooniväli muutub tugevamaks, kui seda kompenseerivad teised vastastikmõjud ning keha tõmbub lõpmatult kokku. Kogu aine, mis musta auku kukub, koguneb ühte punkti, mille tihedus on lõpmatu ning seda nimetatakse singulaarsuseks. Singulaarsust ümbritseb sündmuste horisont. See on musta augu välimine piir, mille ümber aegruum on lõpmatult kõverdunud. Seda piiri tuntakse ka Schwarzschild'i musta auguna, kuna saksa astrofüüsik Karl Schwarzschild arvutas esimest korda välja sündmuste horisondi suuruse. Sündmuste horisondist seespool lakkavad kehtimast meile tuntud loodusseadused. Aeg ja ruum kaotavad mõtte füüsikalises tähenduses ning seal võib esineda kõige kummalisemaid nähtusi. Kaob põhjustagajärg printsiip. Singularity singlulaarsus Event Horizon sündmuste horisont
Sellest edasine tähe elu sõltub tema suurusest. Väiksemad tähed tõmbuvad kokku ja muutuvad valgeks kääbuseks. Selles eluetapis võib täht olla väga kaua ning kui lõpuks saab ka sellel energia otsa, muutub ta mustaks kääbuseks. Suuremad tähed muutuvad ülihiidudeks, aga kuna sellised tähed ei ole üldse stabiilsed, siis nad plahvatavad. Plahvatus võib ära viia tähe pealmised kihid, aga võib ka hävitada kogu tähe. Suuremate tähtede elu lõppeb neutrontähe või musta auguna. Allikad. · http://opik.obs.ee/osa3/ptk06/tekst.html · http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4ht_(astronoomia) · http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/thtedesn.htm · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/tahed_terjeleola.htm · http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/thtede.htm · http://www.nasa.gov/audience/forstudents/9-12/features/stellar_evol_feat_912.html Pildid.
nähtavaks. Kuna must auk on üldjuhul pöörlev objekt, siis lähtuvalt teooriast on musta augu pöörlemistele poolused võimelised mateeriat emiteerima ja sealt lähtuvad teineteisele vastassuundades võimsad kiirgusvood ümbritsevasse ruumi. Singulaarsust ümbritseb sündmuste horisont. See on musta augu välimine piir, mille ümber aegruum on lõpmatult kõverdunud. Seda välimist piiri tuntakse ka Schwarzschild'i musta auguna, kuna saksa astrofüüsik Karl Schwarzschild arvutas esimest korda välja sündmuste horisondi suuruse. Sama suuruse iseloomustamiseks kasutatakse ka terminit Schwarzschild'i raadius: r_s = {2,Gm over c^2} kus G! on gravitatsioonikonstant, m! on objekti mass, ja c! on valguse kiirus. Maa massiga objekti kohta oleks Schwarzschild'i raadius 9 millimeetrit, niisiis nööpnõelapea suurune. Sündmuste horisondist seespool lakkavad kehtimast meile tuntud loodusseadused. Aeg ja
saadud abi ja laenud olukorda lahendanud, vaid andnud aega paremate lahenduste leidmiseks ja olukorraga kohanemiseks. Euroopa mured ei ole lühiajalised, vaid pikemad ja strukturaalsed. Buumi ajal kerkisid palgad paljudes riikides kiiremini, kui tootlikkus ja see nõrgendas riikide konkurentsivõimet. Nüüd hiljem võib öelda, et üks neist riikidest nagu Kreeka on numbrite järgi majanduslikult pankrotis ja ilma välise abita nad hakkama ei saagi. Põhimõtteliselt tundub see põhjatu auguna, kuhu euroriigid on juba poolteist aastat tagasi 110 miljardit eurot sisse matnud. Tulevik on Kreeka jaoks sõltuv Euroopa pigem poliitilistest kui majanduslikest otsustest. Siinkohal ongi küsimus, et kas jätkata abipakettide saatmist Kreekale, ja kui kaua seda teha. Muuseas kreeklased süüdistavad oma olukorras Euroopa Liitu, mitte aga ennast, kuigi ise on nad valinud selle valitsuse etteotsa, kes riigieelarveid stabiilselt on miinustes hoidnud ja sellest mitte rahvast
· Tugevdus kude: libroformkiud, kiudtrahheiidid. · Salvestamiskude: puukiire parenhüümrakk, pikiparenhüümrakk, epiteelrakk. Omapärane lehtpuidule on erinevalt okaspuudest mitte esinevad sooned. Nad on tihti palja silmaga märgatavad väikese auguna ristlõikel ja soonekesena tangensiaallõikes. Soonte järjestuse järgi eristatakse ümarpoorilist puitu, 4 poolümarpoorilist puitu, ja hajupoorilist puitu. Ümarpooriline puit on näiteks tamm, saar, jalakas. Pooleümarpooriline puit on näiteks kirsipuu, pähklipuu. Hajupooriline puit on näiteks pärn, kask, lepp, paju ja pappel. Süsinikuringe metsas
põhjustab ülimassiivne must auk, mis paikneb suure galaktika keskel. Must auk on aga füüsikateoreetikute välja mõeldud konstruktsioon, mille reaalne olemasolu on tõestamata. Kas arusaam kvasaritest rajaneb tõesti vaid hapral matemaatilisel teoorial? Mitte päris - kvasaritaolise nähtuse tekitamiseks vajavad astronoomid lihtsalt väga suurt hulka ainet pakituna üliväiksesse ruumalasse. Praeguse arusaama kohaselt eksisteerib nii tihe aine üksnes musta auguna. Lisaks suurele heledusele on kvasaril veel mitmeid huvitavaid omadusi: heleduse kiire muutumine, tugev raadio-, röntgeni- ja gammakiirgus, kummalised spektrijooned. Osa neist omadustest avalduvad ka kvasaritest tunduvalt tagasihoidlikumatel objektidel: Seyferti galaktikatel ja raadiogalaktikatel. Murrangu kvasarite mõistmisel ongi toonud eeldus, mille kohaselt kõigi nende galaktikate puhul toimub samalaadne protsess, üksnes avaldumisvormid on erinevad. Astronoomid iseloomustavad neid
Irma välimus ei olnud kuigi silmapaistev.Väikse kahvatu kehaga daamil olid ebaharilikult suured, heledad, käed, mis olid emalikult hellad, saldedad puusad, mis olid natuke poisilikud. Tema rohekassinised silmade siletud laud olid kaotud siniste soontega, mida varjutasid vähesed tedretäpid. Kui Irma langetas natukene lõuga, vajusid tema põsed kergelt rippuma. Tema suunurkades ning otsmikult ei tahtnud enam kortsud kadud ning ka tema pool hammasteta suu võis paista kui musta auguna. Irmale meeldis veesport. Daam oli aastaid tagasi harrastanud ka vettehüppeid. Talle meeldis kui keha pärast lühikest, kiiret lendu puutub kokku veega. See pidavat erutama ja rahustama. Lisaks võlusid teda vene kirikud, mis tundusid talle salapärastena. Teose jooksul otsustas Irma, et hakkab pühapäeviti kirikus käima. Alati pärast kirikut oli tal hea olla. Tundis ennast palju mõistvamana, leplikumana. Peategelastele ei meeldinud väga muulased. Irma polnud
Neid saab jagada kolme alaliiki ülesannete järgi. · Juhtkude: soon (trahheed), soon rahheiidid, vasitsentrilne trahheiidid. Kaks viimast neist vaheastmed arengus trahheiidist sooneni; · Tugevdus kude: libroformkiud, kiudtrahheiidid; · Salvestamiskude: puukiire parenhüümrakk, pikiparenhüümrakk, epiteelrakk. Lehtpuidule on erinevalt okaspuudest omane mitte esinevad sooned (trahheed). Nad on tihti palja silmaga märgatavad väikese auguna ristlõikel ja soonekesena tangensiaallõikes. Soonte järjestuse järgi eristatakse ümarpoorilist puitu (näiteks tamm, harilik kastan, saar, ebatsuuga, jalakas), poolümarpoorilist puitu (näiteks pähklipuu, kirsipuu) ja hajupoorilist puitu (näiteks kask, lepp, pärn, pappel, punapöök) . 5.3. Troopikapuit (vihmametsapuit) Mõiste troopikapuit on defineeritud puidu päritolu järgi. See tähistab Kesk-Euroopast vaadatuna troopikas või subtroopilises regioonis kasvavat väärispuitu
ülitihe objekt (neutrontäht, must auk), energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga. Tähtede roll Universumis on suur: põhilist osa aine ringluses mängivad peajadalt lahkunud tähed; planeedid koos oma võimalike asukatega koosnevad ainest, mis on sündinud tähtedest. Tähed eksisteerivad selleks, et meie saaksime olemas olla. Niisiis tähed lõpetavad oma elu peajadal valgete kääbustena, plahvatavad supernoovadena, neutrontähena, musta auguna, või lendavad laiali. 14 Kasutatud kirjandus, allikad http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4ht_(astronoomia) ,,Universum" , Rein Veskimäe, Tallinna Raamatutrükikoda 1997 ,,Musta auku otsimas" , Raimo Keskinen, Heikki Oja, Kirjastus ,,Valgus", 1983 15 LISAD Kepleri supernoova(SN 1604) HR-diagramm
1. Tolmu ja gaasipilve kokkutõmbumine 2. Termotuuma reaktsiooni algus vesinik muundub heeliumiks( Päike 10 miljardit aastat, praegu oleme ajaliselt kuskil poole peal u 5 miljardit aastat) 3. Heelium põleb süsinikuks ja Päike muutub punaseks hiidtäheks 4. Päikene heidab ära atmofsääri ( enamus massist) ja muutub valgeks kääbuseks. Enamus tähti lõpetabki siis valge kääbusena või neutron tähena või musta auguna. Ennem lõppu paiskab täht enamus massist kosmosesse, mis ongi uute tähtede tekkimise tooraineks. MUSTA AUK Eriti tihe aine, mis tõmbab enda poole valguse. KORDAMINE 1. Iseloomusta Päikest , üldandmed; sisemised vööndid; atmosfäär; Päikese kroon 2. Iseloomusta tähti: värvuse ja temp seos; läbimõõt; missugune täht on Päike; erilised tähed; novad jne 3. Iseloomusta linnutee galaktikad; mõõtmed; ehitus; kuju; joonised; tähtede vaheline
Karl Schwarzschild tuli välja ideega, mis kirjeldab ekstreemset aegruumi kõverust. Ükskõik, mis selle lähedale juhtuks, jääks sinna lõksu. Einsteini arvates oli see 20 kõigest matemaatiline mäng ning päriselt nii suurt ekstreemsust ei eksisteeri, kuid ta eksis. Sellist ekstreemusust tuntakse tänapäeva kosmoloogia kõige hirmuäratavama ent põnevaima objektina musta auguna (Greene, 2011). Nüüd, mil teadlaseid neid uurivad, on nad avastanud, et paljud galaktikad, kaasaarvatud Linnutee, keerleb ümber selliste aukude. Tänapäeva üks kõige tuntumaid füüsikuid Stephen Hawking oli mees, kes avastas seoses nendega midagi uut. Nimelt pidavat mustad augud sisaldama endas informatsiooni, mis koosneb nullidest ning ühtedest. Musta augu pind on jaotatud osadeks ja iga osa sisaldab ühte vastust
Plancki pikkuseks nimetatakse pikkuse dimensiooniga suurust rp = (G /c3)1/2 = 1,6 .1035 m, mis moodus- tub kolmest tähtsaimast füüsikakonstandist: gravitatsioonikonstandist G, Plancki nurkkonstandist ja absoluutsest kiirusest c. Plancki pikkus on vähim pikkus, millel on veel mõtet. Kera, mille raadius võrdub Plancki pikkusega, võngub määramatusseoste tagajärjel olemise ja olematuse vahel (tekib musta auguna ja kaob otsekohe uuesti). Kera käitub nn. aegruumi kvantvahu mullina. 28 Must auk on väga väike ja väga suure massiga keha. Ta on nii tugeva gravitatsioonivälja allikas, et valgus ei pääse sellest enam välja. Mustade aukude olemasolu Universumis on tuvastatav häirete järgi nende läheduses paiknevate objektide liikumises.
nurkkonstandist ja absoluutsest kiirusest c) moodustatud suurused. Näiteks Plancki pikkuseks nimetatakse pikkuse dimensiooniga suurust rp = (G /c3)1/2 = 1,6 .1035 m. Plancki pikkus on vähim pikkus, millel meile tuntud füüsikas on veel mõtet. Kera, mille raadius võrdub Plancki pikkusega, võngub määramatusseoste tagajärjel olemise ja olematuse vahel (tekib musta auguna ja kaob otsekohe uuesti). Kera käitub aegruumi kvantvahu mullina. Must auk on väga väike ja väga suure massiga keha. Ta on nii tugeva gravitatsioonivälja allikas, et valgus ei pääse sellest enam välja. Mustade aukude olemasolu Universumis on tuvastatav häirete järgi nende läheduses paiknevate objektide liikumises. Universumile on (meie vaatluste ulatuses) omane nii mateeria paiknemise üldine keskmine ühtlus kui ka
nurkkonstandist ja absoluutsest kiirusest c) moodustatud suurused. Näiteks Plancki pikkuseks nimetatakse pikkuse dimensiooniga suurust rp = (G /c3)1/2 = 1,6 .1035 m. Plancki pikkus on vähim pikkus, millel meile tuntud füüsikas on veel mõtet. Kera, mille raadius võrdub Plancki pikkusega, võngub määramatusseoste tagajärjel olemise ja olematuse vahel (tekib musta auguna ja kaob otsekohe uuesti). Kera käitub aegruumi kvantvahu mullina. Must auk on väga väike ja väga suure massiga keha. Ta on nii tugeva gravitatsioonivälja allikas, et valgus ei pääse sellest enam välja. Mustade aukude olemasolu Universumis on tuvastatav häirete järgi nende läheduses paiknevate objektide liikumises. Universumile on (meie vaatluste ulatuses) omane nii mateeria paiknemise üldine keskmine ühtlus kui ka
annaabi.ee 
